Raplas ja Haapsalus mai viimasel nädalal vastuvõttu ei ole
27. mail Raplas ja 29. mail Haapsalu on JKK esindus suletud zootehniku välislähetuse tõttu. Juunis on esindused avatud tavapärastel aegadel.
Vabandage!
Oluline info lihaveiste jk klientidele
Alates 1. juulist 2013 muutub Liisu programmi kasutamine
tasuliseks . Liisu hakkab maksma 3 senti looma eest kuus.
Maksustamise aluseks on loomade arv JKK andmebaasis eelmise kuu lõpu seisuga, seetõttu palume juunis kontrollida JKK andmebaasi vastavust Teie tegelikule loomade arvule. Erilist tähelepanu palume pöörata noorkarjale!
Liisu edasiseks kasutamiseks palume täita ja allkirjastada
avaldus ning saata see keskus[at]jkkeskus.ee või aadressile Kreutzwaldi 48a, Tartu 50094.
Mitmed lihaveisekasvatajad on avaldanud soovi paberivaba teenuse järele. Alates 1. juulist 2013 on lihaveiste jõudluskontrolli teenuse raames võimalik suhelda JKKga ka paberivabalt ehk ainult elektrooniliselt. Kõik jõudluskontrolli trükised on kättesaadavad Liisus ning muu vajaliku info saab elektrooniliselt JKK kodulehelt. Paberivaba teenuse puhul saadetakse ka arved elektrooniliselt.
Paberivaba suhtlemise alustamiseks palume saata sooviavaldus keskus[at]jkkeskus.ee ja vajadusel lisada meiliaadress, kuhu saata arve.
Harju esindus kolis
Alates 15. maist asub JKK Harjumaa kontor Sakus, Teaduse 2. JKK kabinet
on nr 212, II korrusel.
Vastuvõtuaeg on endine, kolmapäeviti kell 9-16.
Uus lehm piimatoodangu rekordi kolmikus
Tartu Agro ASi lehma Jeffy (nr EE 8221926) kolmanda laktatsiooni toodang oli 18 391 kg, mis on kolmas tulemus Eesti läbi aegade suurimate laktatsiooni piimatoodangutega lehmade seas (lehma toodang arvestatuna poegimisest kuni 305. päevani). Jeffy isa on 100% holsteini tõugu pull JEFFERSON-ET.
Jeffy toodang on igal järgneval laktatsioonil olnud kõrgem kui eelmisel: 10425 kg, 15093 kg, 18391 kg. Tal on karjas ka üks tütar, 2011. a sündinud EE12433124, kes poegis esimest korda eelmisel kuul käesoleval aastal ja andis aprillis kontroll-lüpsi ajal 45,3 kg piima päevas.
Piimatoodangu rekord kuulub 2009. a juunist Tartu Agro ASi lehm Jacqueline’ile, kelle neljanda laktatsiooni toodang oli 18 935 kg. Jacqueline’i nimel on ka piimarasva ja -valgutoodangu summa rekord (1365 kg). Jõudluskontrolli Keskuse koostatud tabelis
“Rekordlehmad läbi aegade” on kolm esimesest lehma ASist Tartu Agro.
Piimakarja geneetilise hindamise tulemused
Jõudluskontrolli Keskuse kodulehe piimaveiste hindamise lehel on avaldatud järjekordsed
geneetilise hindamise tulemused 9. aprill 2013. seisuga.
Piimaveiste jõudluskontroll vastab rahvusvahelistele nõuetele
Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) hindas Eesti jõudluskontrolli süsteemi kvaliteeti. Jätkuvalt on JKK-l õigus kasutada kvaliteedimärki ICAR Certificate of Quality (ICARi kvaliteedisertifikaat). JKK-l on kvaliteedimärk veiste märgistamisele ja piimaveiste jõudluskontrollile tervikuna (jõudlusandmete kogumine, piimaproovide analüüsimine, toodangu arvutamine ning geneetiline hindamine) ning piimaveiste põlvnemisandete töötlemisele ja tõuraamatu pidamisele.
Alates märtsist teenus Mastiit 16
Mastiiditekitajate määramise võimalused JKKs on laienenud. Lisaks eelnevalt määratud 11 bakterile ja beetalaktamaasile saab nüüd määrata ka mükoplasmasid (bakterisarnased mikroorganismid) Mycoplasma bovis ja Mycoplasma spp, pärmseent ja vetikat Prototheca spp. Neli viimatinimetatut võivad samuti olla sagedased mastiiditekitajad, mis siiani jäid diagnoosimata. Nad ei allu traditsioonilisele antibiootikumiravile ja võivad põhjustada suurt majanduslikku kahju.
Mastiit 16 teenuse hinnad (koos käibemaksuga) on:
1–4 proovi – 30 eurot proov,
5–9 proovi – 27 eurot proov,
10 ja rohkem proovi – 25 eurot proov.
Piimaproove mastiiditekitaja määramiseks saab JKKsse saata jõudluskontrolli piimaproovikastis või tuua ise JKK laborisse. Enne kella 10.00 JKKsse saabunud piimaproovide analüüsitulemus antakse üldjuhul samal päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kui laborisse saabub ühel päeval kokku kuni kolm proovi, siis analüüsitakse need järgmisel päeval.
Mastiiditekitaja määramisele võib saata nii jõudluskontrolli analüüsideks võetud piimaproovi kui ka eraldi võetud piimaproovi. Mastiiditekitaja määramiseks saadetav piimaproovipudel ning pudeli kaas märgistatakse ribakoodiga, sarnane ribakood kleebitakse ka saatelehele. Ribakoodid ning saatelehe saab JKKst (sh maakonna zootehnikutelt). Ribakoodide lehel on ühes reas kolm sama numbriga ribakoodi – üks saatelehele, teine proovipudeli küljele (umbes pudeli keskele) ning kolmas proovipudeli kaanele.
Kui piimaproovist soovitakse vaid mastiiditekitaja analüüsi, kriipsutatakse pudeli kaanel olev ribakood läbi (soovitavalt värvilise markeriga) ning proovid asetatakse kastis jõudluskontrolli piimaproovide lõppu.
Kõrvamärgid maksikirja asemel standardpakina
Esmaste ja asenduskõrvamärkide kättetoimetamisel on JKK kasutanud Eesti Posti teenuseid lisaks oma piimaproovide kokkuveoautole. Alates
1. märtsist muutuvad Eesti Posti tingimused maksikirja mõõtmete osas ning see mõjutab posti kaudu saatmist. Kuna alusega kõrvamärgid on mõni millimeeter laiemad kui maksikirja lubatav mõõt (20 mm nagu postkasti ava laius), siis maksikirjana pole enam võimalik kõrvamärke postitada.
JKK saadab kõrvamärgid alates märtsikuust tähtsaadetisena edastatava standardpakina (Eesti Posti standardpakkide
hinnakiri). Võrreldes tähitud maksikirjaga on standardpaki saatmine kallim alla 500-grammiste pakkide osas. Kuni 1-kilose paki hind on 3.07 eurot. Pakkide saatmine on käibemaksuvaba.
JKK autoga
kõrvamärkide transpordi hinnad ei muutu. Ilma saatmistasuta saab esmaseid kõrvamärke osta JKK
piirkondlikelt zootehnikutelt.
Eesti keskmine piimatoodang üle 8000 kg
Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2013 seisuga 833 karja ja 90 274 lehma, mis moodustab 94% Eesti lehmadest. Jõudluskontrollialuste lehmade
2012. a keskmine piimatoodang oli 8059 kg. Võrreldes 2011. aastaga on piimatoodang suurenenud 303 kg.
Põhjalikum info piimaveiste tulemustest on
statistika osas.
Uus trükis “Lehmikute koondaruanne”
Jõudluskontrolli Keskuses valmis piimatootjale trükis “Lehmikute koondaruanne”, mis annab ülevaate noorkarjas toimuvast. Aruanne koosneb 6 tabelist ja 2 graafikust. Tabelites on toodud karja struktuur, taastootmisnäitajad, sigimisnäitajad, aretusnäitajad, loodetavad poegimised, karjast väljaminek. Graafiliselt on esitatud lehmikute jagunemine esmaspoegimisvanuse järgi ning esmaspoeginute arv kuude kaupa. Detailne tutvustus on
siin.
Lehmikute koondaruanne avaldatakse koos kontrollpäeva tulemustega ning on leitav tasulisest Vissukesest: Raportid – Postituse koopiad – Lehmikute koondaruanne. Karjade, kus kasvatatakse vaid noorloomi, tulemusi saab Vissukeses vaadata hiljemalt järgneva kuu 25. kuupäeval.
Uut trükist näevad need kliendid, kelle kontroll-lüpsid töödeldakse pärast 12. veebruari.
Kõrvamärkide valik laienes!
Müüki saabusid Šveitsi firma Datamars kõrvamärgid. Datamarsil pakume plastkõrvamärke veiste, lammaste ja kitsede esmaseks märgistamiseks ning EID-märke veiste ja lammaste märgistamiseks. Pakume ka Datamarsi märgistamistange. Kuigi tootja kinnitab, et kõrvamärkide paigaldamiseks sobivad ka Allflexi tangid, soovitame kõrvamärke paigaldada sama kõrvamärgitootja tangidega. Kõrvamärgi kadumisel või loetamatuks muutumisel asendame esialgu kõik kadunud märgid Allflexi kõrvamärkidega.
Täienenud on ka senise kõrvamärgipakkuja Allflexi tootevalik - veiste märgistamiseks pakume n-ö kaks-ühes EID-märke (suured EID-märgid). Uued kõrvamärgid sarnanevad suurel määral tavapärastele plastmärkidele, kuid märgi ülaosas on ka looma registrinumbriga kiip. Nii on looma võimalik identifitseerida nii visuaalselt kui EID-märkide lugejat kasutades. Esmaseks märgistamiseks mõeldud kõrvamärgipaar koosneb suurest EID-märgist ja Allflex Ultra plastkõrvamärgist.
EID-märkide kasutajatel on võimalus JKKst tellida ka korduvkasutatavaid EID-märke. Nende märkide olemasolul saab loomale elektroonilise kõrvamärgi kadumisel koheselt panna uue kõrvamärgi ning asenduskõrvamärgi saabumiseni on looma endiselt võimalik lüpsiplatsil, kaalumisel või vasikate jootmisautomaadis identifitseerida. Asendusmärgi saabumisel lõigatakse korduvkasutatav kõrvamärk kõrvast ning seda saab edaspidi kasutada, asendades vaid teravikuga osa uuega. Korduvkasutatavad kõrvamärgid on roosat värvi, et selgelt eristada, kas looma kõrvas on looma ametlikuks identifitseerimiseks kasutatav EID-märk või korduvkasutatav kõrvamärk.
Kõrvamärkide hinnad leiab JKK kodulehel olevast
hinnakirjast ning kõrvamärkide tutvustused on JKK kodulehe kõrvamärkide lehe jaotustes:
veised või
EID-märgid või
lambad või
kitsed.
Veiste müügiinfo tasuta!
Müügiks pakutavaid piima- ja lihaveiseid on võimalus tasuta reklaamida Jõudluskontrolli Keskuse kodulehel (link Müügiinfo vasakul tulbas).
Looma müüja saab avaldada müüdava looma andmed lihtsalt läbi Vissukese või Liisu. Info müügis oleva looma kohta on nähtav JKK kodulehel 60 päeva.
Ostuhuvilistele loomapidajatele on see hea võimalus tutvuda loomade põlvnemise ja toodanguandmetega.
Paberivaba teenus
Piimaveiste jõudluskontrolli teenuse raames on võimalik suhelda JKKga ka paberivabalt ehk ainult elektrooniliselt. Kõik piimaveiste jõudluskontrolli käigus tekkivad trükised on kättesaadavad lisateenustega Vissukesest ning muu vajaliku info saab elektrooniliselt JKK kodulehelt.
Kliendid, kes loobuvad kõigist paberil olevatest väljatrükkidest (sh laudalehed, arve), saavad alates 2012. a ühekordse allahindluse kuni 20 € käibemaksuta summast. Soodustus arvatakse maha järgmisest jõudluskontrolli teenuse (andmete töötlemine ja säilitamine, piimaproov, Vissukese kasutamine) arvest. Kui arve on väiksem kui 20 €, siis esimese kuu teenus on tasuta, aga ülejääv summa ei kandu järgmisesse kuusse.
Paberivaba suhtlemise alustamiseks palun saata avaldus keskus[at]jkkeskus.ee.
Mis on Eesti lehmade nimed?
JKK luges üle jõudluskontrolli andmebaasis esinevad lehmanimed. Populaarsemate nimede esinelik on: Mustik, Täpi, Kirjak, Mooni. Nimede esinemissagedusest saab ülevaate
siit. Kajastatakse nimesid, mida on vähemalt kümnel loomal.
Ideid lehmvasikale nimepanekuks saab
nimeraamatust, seal on nimed alfabeetilises järjekorras.
Seakasvatajad, kes kasutavad Skype'i
Skype'i vahendusel saavad nüüd Külli Kersteni poole pöörduda nii jõudlusandmete kogujad, kes soovivad abi Possu kasutamisel kui ka JKK koostööpartnerid tekkinud probleemide korral. Kasutajakonto nimi on JKKPossu.
Veterinaarandmed Vissukeses
JKK programmis Vissuke on uus rakendus VET (veterinaaria). VET hõlmab kogu piimaveisekarja (lehmad, noorkari) haigusi ning ravimiarvestust. Vissukese kasutaja saab nüüdsest lisaks jõudlus- ja põlvnemisandmetele registreerida ning saada informatsiooni karjas esinevatest haigustest, nende ravist, teostatud profülaktilistest töödest ning ravimite kulust. Veterinaarravimite nimekiri on kooskõlastatud Ravimiametiga, ettepanekud haiguste osas on teinud Eesti Maaülikooli õppejõud.
Vissukese VET osa lihtsustab kasutatavate ravimite arvestuse pidamist, aitab jälgida ning hoida kontrolli all kulutusi ravimitele ja ravile. Ravimiarvestus on kooskõlas Eestis kehtiva seadusandlusega.
Rakenduses on ka väljatrükkide võimalus (k. a kohustuslik ravimiarvestus), iga looma haiguslood sünnist kuni karjast väljaminekuni, piima- ja/või lihakeelu all olevate loomade ning ravitavate loomade arvestus jne.
Andmete sisestamise ja töötlemise õiguse on JKK andnud karja omanikule, kes omakorda saab töötlemisõigusi edasi anda teistele kasutajatele. Õiguste laiendamiseks pöörduda aadressil keskus@jkkeskus.ee või telefonil 738 7757, Inno Maasikas. VET rakendus on osa laiendatud Vissukesest, s.t Vissukese tasulisest versioonist. Tasuta Vissukese vahetamiseks tasulise vastu pöörduda samuti Inno Maasikase poole.
Tegemist on areneva rakendusega ning iga kasutaja ettepanekud on oodatud!
Seemenduste sisestamiseks uus töövahend
Seemenduste sisestamiseks valmis Jõudluskontrolli Keskuses uus tarkvara, mis on senisest töövahendist lihtsam ning mugavam. Uus tarkvara ei vaja eraldi installeerimist, vaid on aadressil
www.jkkeskus.ee/insem kohe kasutatav. Lisaks seemenduste sisestamisele on seemendajal uues töövahendis võimalik näha ka seemendustulemusi.
Seemenduste sisestamise tarkvara on võimalik kasutada kõigil seemendajatel. Kuna kunstliku seemendusega seonduv on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vastutusalas, siis tarkvara kasutamisõigused annab Tõnu Põlluäär (749 3234, punane.kari@mail.ee).
Paaride valiku programm avatud
Kõikidel Vissukese kasutajatel on võimalik kasutada uut Vissukese lisaosa PV (Paaride valik). Uus programm aitab loomapidajal leida oma karjale sobivaimad pullid. Programm ei paku pullide pingerida, kuid näitab millised pullid sobivad konkreetsetele lehmadele. Sobivate pullide leidmisel välditakse sugulusaretust ning iga konkreetse tunnuse, mida parandada, valib programmi kasutaja ise. Lineaarselt hinnatud lehmade puhul on võimalik kasutada ka välimikuhindeid (lineaarselt hindamata loomadel ema-isa välimikuhindeid).
Lisaks sobivate pullide leidmisele on programmis kokkuvõte enamlevinud välimikuvigadest ning programm juhib tähelepanu pullidele, keda võiks konkreetsel lehmadel või kogu karjas vältida.
Paaride valiku programm on esialgu veel testimisjärgus ning sügiseni kõigile kasutajatele tasuta. Vältimaks tõrkeid esimestel katsetustel soovitame enne programmiga töötamist tutvuda programmi juhendiga!
Lamba kõrvamärkide eest saab tasuda ettemaksuarvega
Jõudluskontrolli Keskus pakub lambakasvatajatele võimalust tasuda kõrvamärkide eest pangaülekandega ettemaksuarve alusel. Selleks tuleb JKKle esitada kõrvamärkide tellimus (kogus) koos sooviga tasuda kõrvamärkide eest ettemaksuarve alusel.
E-arved piima- ja lihaveisekasvatajatele
Paberile trükitud arve asemel on võimalik saada arve oma e-posti aadressil. See annab võimaluse JKKl saata arve otse raamatupidajale, mitte koos jõudluskontrolli tulemustega farmi. Eriti mugav on teenust kasutada loomapidajal, kelle raamatupidamine asub farmiga võrreldes teises asukohas.
E-arvena väljastab JKK arveid nii jõudluskontrolli teenuse kui kõrvamärkide eest.
