PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL

Organiseeritud piimaveiste jõudluskontrolli alguseks Eestimaal peetakse 1909. aasta kevadet, kui otsustati Vändra Põllumeeste Seltsi juurde asutada karjakontrolli osakond. Eeskujuks toodangu arvestuseks aretustöös olid Skandinaaviamaad.

Jõudluskontrolli Keskuses määratakse kogutud piimaproovidest piima rasva-, valgu, karbamiidisisaldus ning somaatiliste rakkude arv. Laboratooriumitulemused ühendatakse kontroll-lüpsil määratud piima kogusega ning andmebaasis registreeritakse lehmadega toimuvad sündmused. Laekunud andmete põhjal arvutatakse välja iga looma ja kogu karja jõudlus. Peale andmete töötlemist väljastatakse igale loomaomanikule tema lehmade jõudlusandmed ja karja tervist ning söötmise olukorda iseloomustavad trükised.

Lisaks toodanguandmetele kogub ja salvestab Jõudluskontrolli Keskus ka kõigi jõudluskontrollialuste veiste põlvnemisandmed.

Lehmade toodangu- ja põlvnemisandmed on loomapidajatele kättesaadavad ka programmi Vissuke kaudu.

Täpselt registreeritud jõudlus- ja põlvnemisandmed on aluseks veiste geneetilisel hindamisel. Alates 1999. aasta novembrist kasutatakse veiste jõudlustunnuste hindamiseks BLUP kontrollpäeva mudelit.

Käesoleval ajal osutab Jõudluskontrolli Keskus piimajõudluskontrolli informatsiooni- ja laboratooriumiteenuseid ~1000 Eesti piimakarjakasvatajale.

Viimati uuendatud 01.06.2010