Lambad

Lammaste märgistamine ja registreerimine toimub vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele (EC) No 21/2004 ning põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määrusele nr 77 “Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord” (RTL 2009, 98, 1457)

Lamba kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi ning koosneb kahest identsest poolest. Märgil on JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE" ning kümnekohaline registrinumber.
Esimene identifitseerimisvahend on Jõudluskontrolli Keskuse poolt väljastatav tavapärane kõrvamärk. Teise identifitseerimisvahendina võib kasutada teist kõrvamärki, tätoveeringut või elektroonilist transpondrit. Teisel identifitseerimisvahendil olev registrinumber peab olema identne esimesel identifitseerimisvahendil olevaga.

Lammas tuleb märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast. Varem tuleb loom märgistada juhul, kui ta viiakse enne kuue kuu vanuseks saamist karjast välja (elusmüük, tapamaja). Varasem märgistamine on kindlasti otstarbekas ka tõukarjades ning farmides, kus lambaid peetakse tõuloomadena turustamise eesmärgil ning kus on oluline loomade põlvnemisandmete jälgitavus. Loomapidaja täidab lamba märgistamise kohta vastava vormi ja esitab selle Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) looma registreerimiseks seitsme päeva jooksul arvates märgistamise päevast.

Lamba märgistuse kadumisel või loetamatuks muutumisel esitab loomapidaja PRIAle sellekohase teate kahe päeva jooksul arvates kadumisest. Jõudluskontrolli Keskus väljastab 20 päeva jooksul teate saamisest loomaomanikule uue kõrvamärgi ehk nn asenduskõrvamärgi (vt Hinnakiri), millel on lamba endine registrinumber. Asendusmärkideks on Allflexi märgid (ka juhul kui esmane oli Datamarsi märk). Asenduskõrvamärk tuleb looma kõrva kinnitada seitsme päeva jooksul arvates selle Jõudluskontrolli Keskusest väljastamisest.

Jõudluskontrolli Keskus pakub loomapidajale lamba kõrvamärgikomplekti, mis koosneb kahest identsest kõrvamärgist ning komplekti, kus on elektroonilist transpondrit sisaldav kõrvamärk (EID-märk ehk elektrooniline märk) ja tavapärane kõrvamärk (vt Hinnakiri). Nii plastmärke kui elektroonilisi märke pakuvad kaks tootjat, Allflex ja Datamars.

Elektroonilises kõrvamärgis on andmekandja, kuhu on salvestatud looma registrinumber. Lisaks salvestatud infole on registrinumber kõrvamärgile ka trükitud. Seega on lammast võimalik identifitseerida nii spetsiaalset lugejat kasutades kui visuaalselt.

Lamba kõrvamärgid Allflex		Lamba kõrvamärgid Datamars		Lamba elektrooniline kõrvamärk Allflex

Lamba kõrvamärgid (tavaline ja elektrooniline) Allflex		Lamba kõrvamärgid (tavaline ja elektrooniline) Datamars		väikesed kõrvamärgid Allflex (minilammastele)

Märgistamiseks sobivad Allflexi punased ja rohelised ning oranžid märgistamistangid. JKKst saab osta ka märgistamistange väikestele kõrvamärkidele, nn tip-tag'e.
Kuigi Datamars kinnitab, et nende kõrvamärkide paigaldamiseks sobivad ka Allflexi tangid, soovitame kõrvamärke paigaldada sama kõrvamärgitootja tangidega.

Allflexi märgistamistangid plast- ja EID-märkidele		Allflexi liikuva nõelaga märgistamistangid plast- ja EID-märkidele		Allflexi poolautomaatsed märgistamistangid ainult Datamarsi EID-märkidele		Allflexi poolautomaatsed märgistamistangid plastmärkidele

Datamarsi märgistamistangid plast- ja EID-märkidele		Märgistamistangid väikestele kõrvamärkidele (nn tip-tag) Allflex

Aseta kõrvamärgi pooled aplikaatortangide vahele järgmiselt:

Kõrvamärgi nupuga pool aseta klambri alla		ja teravikuga pool nõela otsa.

Seejärel on soovitatav kõrvamärk kasta antiseptilisse lahusesse. See tegevus soodustab kõrva paranemist.

Kõrvamärgi kinnitamisel jääb teravikuga pool kõrva välispoolele ning nupuga osa kõrva sisepoolele. Kõrvamärk tuleb kinnitada täpselt kahe veeni vahele.

Tangid tuleb kokku vajutada ühe kindla ja kiire liigutusega nii, et kõrvamärgi pooled on täielikult kinni vajutatud. Pärast kõrvamärgi kinnitamist on soovitatav kõrvamärki pöörata esmalt veerand pööret vasakule, seejärel veerand pööret paremale, see aitab kaasa haava kiirele paranemisele. Märgistatud looma ja haava seisundit tuleks jälgida mõne päeva jooksul pärast märgistamist ning vajadusel haava desinfitseerida.

Elektroonilise kõrvamärgi (EID-märgi) paigaldamine

Tallede sünnijärgsel märgistamisel kinnitatakse looma paremasse kõrva tavapärane kõrvamärk ning vasakusse kõrva EID-märk.

Lamba EID-märk kinnitatakse peapoolsele esimesele neljandikule kahe kõhreriba vahele. Kõrvamärgi nupuga osa peab paiknema kõrva siseküljel.

Enne elektroonilise kõrvamärgi kinnitamist tangide vahele tuleb Allflexi tangidelt eemalda metallklambri all paiknev plastikust alus. Märgi nupuga osa kinnitatakse vedruga metallklambri alla. Märgi teravikuga osa surutakse lõpuni nõelale ja vajutatakse tangid kergelt kokku, et veenduda, kas märgipooled paiknevad kohakuti. Enne iga looma märgistamist on soovitatav kasta tangid koos märgiga antiseptilisse või desinfitseerivasse lahusesse.

EID-märgiga on võimalik märgistada ka juba tavapäraste kõrvamärkidega märgistatud lambaid. EID-märk kinnitatakse lisamärgisena tavapärase kõrvamärgi kõrvale lamba vasakusse kõrva.

EID-märkide lugejad

EID-märkide lugemiseks pakub JKK kahe kõrvamärkide tootja lugejaid:
Allflexi lugeja RS320. Komplektis on lugeja, bluetooth-ühenduse valmidus ja akulaadija.
Datamarsi lugeja GES3S. Komplektis on lugeja, bluetooth-ühenduse valmidus ja akulaadija.

Allflex RS320
Datamars GES3S		Datamars Bluestick Reader

Elektroonilistel kõrvamärkidel on mitmeid eeliseid. Kui farmitehnoloogia toetab EID lugemist, siis ei ole edasisel karja majandamisel enam vaja kasutada kaelaskantavaid respondreid. Loom identifitseeritakse EID-märgi kaudu ning igapäevatöös kaob vajadus kasutada lisaks inventari- ja/või registrinumbrile ka respondri numbrit.

EID-märgid on maailmas kasutusel loomade identifitseerimisel igapäevastel farmitöödel (seemendamine, ravi ning profülaktilised tööd jne), automaatsöötjate ja –jootjate puhul, loomade sorteerimisel ja kaalumisel, lihatööstustes.

Viimati uuendatud 20.02.2013