Lisavõimalusi piimatoodangu suurendamiseks - Mart Uba

Sissejuhatus

Lehmade korraliku söötmise ja pidamisega on saavutatud paljudes karjades keskmisest märgatavalt kõrgem piimatootmise tase ja efektiivsus. Lehmikute kehvast söötmisest ja pidamisest on räägitud ja kirjutatud aastaid, kuid reaalne areng paremuse suunas on loodetust tagasihoidlikum. Käesolevas artiklis rõhutatakse lehmikute nõuetekohase üleskasvatamise tähtsust esimese laktatsiooni saamatajäänud toodanguosa kaudu ja teise meetmena rõhutatakse ‘noore’ aretusmaterjali kasutamise tähtsust karja uuendamisel piimatoodangu täiendavaks tõstmiseks. Kõigepealt aga ühe toimunud arutelu lühike selgitus.

Möödunud aasta 12. detsembril Loomakasvatusinstituudi poolt korraldatud teaduslik-praktilisel konverentsil puhkes diskussioon lehmade esimese ja järgnevate laktatsioonitoodangute erinevuse suurusest ja andmete kasutamise õigsusest. Diskussiooni osalisena rõhutan selgituseks, et JKK aastaraamatus esitatud esimese, teise ja kolmanda laktatsiooni keskmised toodangud on arvutatud karjasolevate lehmade alusel, kus iga lehm on lõpetanud kas esimese, teise või hilisema laktatsiooni ja seega ei ole tegemist iga konkreetse lehma järjestikuste laktatsioonidega. Karjasolevate esimese laktatsiooni lehmade ja järgnevate laktatsioonide lehmade toodangute väikese erinevuse kujunemist ning sobivust või mittesobivust saab holsteini tõu näitel seletada alljärgnevalt.

Keskmine laktatsioonitoodangu suurus on umbes 110% teisel ja järgnevatel laktatsioonidel esimese laktatsiooniga võrreldes ja see on väiksem normaalseks peetava 115-120% võrreldes. Sellise olukorra oluliseks põhjuseks on esimese laktatsiooni lõpetanud keskmisest kõrgema aretusväärtusega (palju 1995. aastal sündinud pullide tütreid) lehmade suur osakaal. Järgmisel ja eriti ülejärgmisel aastal laktatsioonidevahelised erinevused suure tõenäosusega suurenevad, sest käesoleval aastal esmakordselt poeginud ja järgmisel aastal poegivate lehmade isadeks on madalama aretusväärtusega pullid ning samal ajal tõstavad teise ja kolmanda laktatsiooni taset praegused esimese laktatsiooni lehmad. Seega tuleb tõdeda, et “normaalsed” erinevused laktatsioonide vahel meie oludes tähendavad geneetilise arengu mõningast pidurdumist. Olukord muutub sarnaseks praegusega jälle pärast kahte aastat, sest alates 2001. aastast praeguseni ehk kolm aastat järjest on põhiosa seemendustest tehtud 1995. a sündinud 6 aretuspulli spermaga. See omakorda põhjustab geneetilise arengu pidurdumise hinnanguliselt alates 2007. aastast.

Artikli esimese teemana võrdleme iga konkreetse lehma järjestikuseid laktatsioonitoodanguid omavahel, et põhjendada noorkarja nõuetekohase üleskasvatamise tähtsust esimese laktatsiooni piimatoodangu suurusele. Eeldusel, et piimatootmiseks hästi ettevalmistatud lehm lüpsab esimesel laktatsioonil vähemalt 85% oma maksimumtoodangust (USA), võiks lehma toodangute erinevus teise ja esimese laktatsiooni vahel olla kuni 1,1-kordne ja kolmanda ning esimese laktatsiooni vahel kuni 1,2-kordne.

Milline on olukord meie lüpsikarjas?

Tehtud analüüsis on kasutatud lehmi, kes esmakordselt poegisid 1999. aastal või hiljem ja kellel on esimese, teise ja kolmanda laktatsiooni andmed ning kõik laktatsioonid on vähemalt 305-päevased.

Tabel 1. EHF lehmade keskmine piimatoodangud ja selle suhteline erinevus isade sünniaasta järgi

Sünniaasta	Tütreid	1.lakt piim(kg)	2.lakt piim(kg)	Suhe 2.:1.	3.lakt piim(kg)	Suhe 3.:1.
1986	249	4548	5987	1,34	6671	1,51
1987	722	4372	5592	1,30	6262	1,47
1988	1277	4654	6017	1,32	6683	1,47
1989	426	5172	6662	1,31	7059	1,40
1990	156	5277	6563	1,26	7094	1,37
1991	58	4959	6105	1,27	6573	1,37
1992	46	4281	5522	1,31	6329	1,52
1993	364	5164	6648	1,31	7341	1,45
1994	257	4742	6344	1,36	7063	1,52
1995	148	5679	7051	1,27	7702	1,38
1996	8	5726	7227	1,27	8194	1,46

Tabel 2. EPK lehmade keskmine piimatoodangud ja selle suhteline erinevus isade sünniaasta järgi

Sünniaasta	Tütreid	1.lakt piim(kg)	2.lakt piim(kg)	Suhe 2.:1.	3.lakt piim(kg)	Suhe 3.:1.
1986	321	4460	5590	1,27	6206	1,42
1987	21	4699	5468	1,17	6139	1,33
1988	134	4151	5252	1,30	5719	1,42
1989	50	4473	5209	1,18	5752	1,30
1990	9	6015	7722	1,29	7571	1,25
1991	60	3962	4856	1,24	5716	1,49
1992	254	3990	4961	1,27	5495	1,42
1993	149	4104	5305	1,31	5730	1,42
1994	42	4400	5597	1,29	5977	1,39
1995	37	4496	5781	1,30	6437	1,46

Lehmade grupeerimine isade sünniaastate järgi (tabelid 1 ja 2) näitab, et suhted laktatsioonitoodangute vahel on meie poolt soovitavast (vastavalt 1,1 ja 1,2) suuremad kõikide gruppide korral ja seega keskmised suhted laktatsioonitoodangute vahel tõugude järgi (tabel 3) iseloomustavad olukorda tervikuna.

Tabel 3. Kolme laktatsiooni keskmised piimatoodangud ja nende suhteline erinevus tõugude järgi

Tõug	Lehmade arv	1.lakti piim(kg)	2.lakti piim(kg)	Suhe 2.:1.	3.lakti piim(kg)	Suhe 3.:1.
EPK	1243	4235	5278	1,27	5814	1,41
EHF	4069	4746	6104	1,31	6745	1,46
EK	18	3618	4526	1,30	4685	1,39

Eeltoodud eeldusele tuginedes ja teise ning järgnevate laktatsioonide toodanguid aluseks võttes kujuneks EPK lehmade esimese laktatsiooni keskmiseks toodanguks ~4800 kg ehk ~560 kg rohkem ja EHF lehmadel vastavalt ~5500 kg ehk ~800 kg rohkem. Kuna tabelis 3 esitatud suhted esinevad nii kõrge kui ka madala tootmistasemega karjades, siis paremates karjades jääb esimesel laktatsioonil lehmalt saamata kuni 1000 kg piima.

Tabel 4. 2002. ja 2003. aastal kolmanda laktatsiooni lõpetanud lehmade laktatsioonitoodangute suhe esimesse laktatsiooni

Tõug	2002. aasta			2003. aasta
	lehmi	suhe 2:1	suhe 3:1	lehmi	suhe 2:1	suhe 3:1
EPK	710	1,23	1,43	634	1.28	1.41
EHF	2534	1,23	1,44	2091	1.32	1.46
EK	6	1,33	1,61	11	1.28	1.24

Eelnevat kokku võttes on alust väita, et meie lehmade geneetiline võimekus ei avaldu esimesel laktatsioonil täies mahus ja üheks sageli esinevaks põhjuseks võib olla nende ebapiisav ettevalmistamine piimatootmiseks ehk nende ebaõige söötmine ja pidamine noorloomana. Piltlikustamiseks näide tegelikkusest: kui ühtlase tootmistasemega karjas lüpsis lehm teisel laktatsioonil 10 000 kg ja kolmandal laktatsioonil 11 000 kg piima, siis nõuetekohase üleskasvatamise korral tema ootuspärane esimese laktatsiooni toodang oleks olnud ~9000 kg tegeliku 7000 kg asemel.

Teise teemana selgus analüüsi käigus ilmekalt, et sõltumata esmaspoegimise toimumisajast kas 2000., 2001. või 2002. aastal, on (näitena) 1990. aastal sündinud pullide tütarde keskmine toodang ~1000 kg madalam kui 1995. aastal sündinud pullide tütardel igal esmaspoegimise aastal ehk kasutataval aretusmaterjalil on väga oluline mõju piimatoodangu tasemele (tabel 5 ning joonis 1). Täiendavaks kinnituseks sellele väitele on väga sarnased tulemused nende lehmade teise laktatsiooni väga sarnased andmed, kus 1995. aastal sündinud pullide tütarde keskmine toodang ületab 1990. aastal sündinud pullide tütarde keskmisi ~1200 kg võrra (tabel 6).

Tabel 5. EHF lehmade esimese laktatsiooni keskmised 305 päeva piimatoodangud isade sünniaasta järgi

Isa sünniaasta	1.poegimine 2000.a		1.poegimine 2001.a		1.poegimine 2002.a
	lehmi	piim kg	lehmi	piim kg	lehmi	piim kg
1988	2370	4891	1260	5132	395	5383
1989	1009	5350	1015	5274	633	5530
1990	1039	5039	1009	5274	629	5419
1991	336	5688	1677	5735	2248	5709
1992	93	5191	440	6426	1191	5960
1993	1025	5592	1464	5656	1662	5748
1994	248	4822	70	4509	157	5636
1995	1028	6057	2892	6214	1748	6490
1996	69	6072	176	5516	234	5895
1997	4	4674	292	6175	1227	6065

Tabel 6 . EHF lehmade teise laktatsiooni keskmised 305 päeva piimatoodangud isade sünniaasta järgi

Isa sünniaasta	1.poegimine 2000.a		1.poegimine 2001.a
	lehmi	piim kg	lehmi	piim kg
1988	1873	6078	955	6020
1989	773	6433	688	5968
1990	739	6144	649	6002
1991	258	6568	1072	6550
1992	63	6009	238	7209
1993	832	6847	941	6645
1994	191	6015	52	5358
1995	849	7328	1934	7266
1996	55	7390	126	6535

Joonis 1

Kokkuvõtteks

Noorkarja senisest paremas üleskasvatamises ja võimalikult “noore” aretusmaterjali kasutamises peituvad märkimisväärsed täiendavad võimalused piimatootmise suurendamiseks ja selle efektiivsuse tõstmiseks.

Mart Uba

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Tõuloomakasvatus 1/2004”