Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2006. aastal - Aire Pentjärv

2006. aastal jätkus lehmade piimatoodangu tõus. Toodang lehma kohta suurenes 2005. aastaga võrreldes 353 kg võrra - aastalehma kohta saadi 6862 kg piima. Kui võrdleme tänast tulemust 1993. aastaga, millal oli viimaste aastakümnete madalaim piimatoodangu tase, on toodang 13 aastaga kahekordistunud (1993. a piimatoodang 3428 kg).

Eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodang ületas 7000 kg piiri ning eesti punast tõugu lehmade toodang ületas 6000 kg piiri. Keskmine piimatoodang eesti holsteini tõul oli 7069 kg, eesti punase tõul 6338 kg. Eesti maatõugu lehmade toodang oli 4394 kg, mis on 130 kg vähem kui 2005. aastal. Esmakordselt tõi Jõudluskontrolli Keskus eraldi välja ka muude tõugude lehmade toodangu. Tegu on peamiselt piimajõudluskontrollis olevate lihaveistega või lihaveiste ristanditega. Seda, et selliseid loomi ei ole otstarbekas piima tootmiseks pidada, näitab ilmekalt nende lehmade toodang – 4008 kg piima aastalehma kohta.

Maakondadest ületasid piimatoodangu 7000 kg piiri 2006. aastal Põlvamaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa.

Suurim piimatoodangu kasv oli Valgamaal, kus toodang suurenes 602 kg võrra, järgnesid Tartumaa 541 kg ning Võrumaa 538 kg-ga. Piimatoodang ei suurenenud siiski kõigis maakondades – Hiiumaa lehmade toodang oli 134 kg võrra madalam kui 2005. aastal.

Tippkarjades on areng jätkunud. Kahes karjas saavutati aastalehma toodanguks üle 11 000 kg piima: Lea Puuri Õunapuu talu lehmad lüpsid 11 907 kg ning OÜ Põlva Agro lehmad 11 145 kg piima. Sealjuures oli Lea Puuri 21 eesti holsteini tõugu lehma piimatoodang rohkem kui 12 000 kg – 12 211 kg.

Suurim piimatoodang aastalehma kohta oli karjades, kus oli 901…1200 lehma. Nende 4 karja keskmine piimatoodang oli 8964 kg. Madalaima toodanguga olid karjad, kus oli kuni 10 lehma - 5509 kg.

2006. aastal saavutati uus suurima eluajatoodangu rekord eesti punast tõugu lehmade seas. Avo Kruusla lehm Õuni on eluaja jooksul lüpsnud 96 539 kg piima. Siiani oli edetabeli tipus lehm Noorik 93 787 kg-ga.

16 000 kg piiri ületas 2006. aastal 5 lehma, kes kõik lüpsavad OÜ Põlva Agro karjas. Suurima piimatoodangu saavutas lehm Haavi, kelle teise laktatsiooni toodang oli 16 794 kg.

1.jaanuaril 2007 oli jõudluskontrollis 99 596 lehma. See moodustab 91,5% Eesti lehmadest. Lehmade arv on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 1689 lehma võrra. Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjas 73 629 (73,9%), eesti punast tõugu lehmi oli 25 206 (25,3%), eesti maatõugu lehmi 561 (0,6%) ning muud tõugu lehmi 200 (0,2%). Suurim lehmade arvu vähenemine toimus karjades, kus oli kuni 10 lehma. Nendes karjades oli 1. jaanuaril 2007 lehmi 1840 võrra vähem võrreldes aastataguse ajaga.

Ka karjade arv vähenes kõige enam selles suurusgrupis. Võrreldes eelmise aastaga on kuni 10 lehmaga karju 504 karja võrra vähem. Kokku vähenes jõudluskontrollialuste piimakarjade arv 2006. aasta jooksul 561 karja võrra. 1. jaanuaril 2007 oli karjade arv 1475. Karjade arv vähenes kõige enam Pärnumaal (73 karja), Viljandimaal (69 karja) ning Saaremaal (64 karja).

Keskmine lehmade arv karjas on suurenenud 67,5 lehmani. Võrreldes 2001. aasta lõpuga on keskmine karja suurus peaaegu kahekordistunud (31.12.2001 - 33,9 lehma karjas). Suurimad karjad on Järvamaal, keskmiselt 131,7 lehmaga ning Jõgevamaal 104,1 lehmaga karjas ja väikseimad Hiiumaal 17,5 lehmaga ning Võrumaal 33 lehmaga karjas.

Karjasolevate lehmade keskmine vanus oli 2006. aasta lõpus 4 aastat ja 11 kuud, mis on 2 kuud väiksem kui aasta tagasi.

Esimese poegimise vanus on aastate jooksul paranenud. Kui 2001. aastal oli see näitaja 30,5 kuud, siis 2006. aastal juba 28,9 kuud. Põlvamaal ja Tartumaal poegivad lehmad esimest korda keskmiselt 27,5 kuu vanuselt, Läänemaal seevastu 31 kuu vanuselt.

Poegimisvahemik on pikenenud eelnenud aastaga võrreldes 5 päeva võrra. 2006. aastal oli see 421 päeva, 2005. aastal 416 päeva. Võrreldes 2001. aastaga on poegimisvahemik koguni 2 nädalat pikem. See trend viitab, et piimatoodangu suure kasvu juures on tiinestamine märgatavalt halvenenud.

2006. aastal sündis jõudluskontrollialustes karjades 94321 vasikat, mis on 1363 vasikat rohkem kui 2005. aastal. Veidi on vähenenud surnultsündide osakaal. 2006. aastal lõppes 7,1% poegimistest surnultsünniga, mis on 0,2% võrra vähem kui 2005. aastal. Esmaspoegimistest lõppes surnultsünniga 10,2%, mis on 0,4% vähem kui 2005. aastal.

Karjast läks välja 29767 lehma. Peamisteks väljamineku põhjusteks olid udarahaigused (24,7%), järgnesid ahtrus (22,0%) ning jäsemete haigused (13,3%).

2006. aasta oli Jõudluskontrolli Keskusele edukas. Juunis Kuopios toimunud ICARi (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee) kongressil anti Jõudluskontrolli Keskusele ICARi eritempli kasutamise õigus. ICARi eritempel näitab, et Eesti jõudluskontrolli süsteem vastab rahvusvahelistele reeglitele. See on tunnustus nii Jõudluskontrolli Keskuse kui loomapidajate tublile tööle.

Selleks, et jõudluskontrolli läbiviimine karjas oleks loomapidajale võimalikult mugav ning kaasaegne, on JKKs suurt tähelepanu pööratud elektroonilise teenuse arendamisele. 2006. aasta jooksul tehti Vissukesse kokku 28 täiendust. Ettepanekuid Vissukese arendamiseks on lisaks JKK töötajatele teinud nii loomapidajad kui konsulendid.

Kui varem oli kontroll-lüpsi tulemuste elektrooniline saatmine JKKsse võimalik vaid failina, siis 2006. aasta novembrist on võimalik kontroll-lüpse edastada ka Vissukese kaudu. Uus moodus on osutunud populaarseks – iga kuuga suureneb kontroll-lüpside sisestajate arv jõudsalt.

Populaarne on ka detsembris valminud subkliinilise ketoosi võimalikku esinemist näitav analüüs Vissukeses, mille aitas välja töötada Nelly Oinus.

Alates 2006. aasta septembrist töötab Harjumaal Eesti esimene lüpsirobot. Kuna lüpsiroboti puhul ei ole lüpsiajad korrapäraste vahemike järel, on ka toodangute arvutamine tavapärasest erinev. Jõudluskontrolli Keskus on toodangute arvutamiseks lüpsirobotiga karjades aluseks võtnud Hollandis välja töötatud arvutusmetoodika.

Artikkel on ilmunud ajakirjas "Tõuloomakasvatus 1/2007"