Mastiit 16

Vaata ka infot Mastiit 16 abil määratavatest haigustekitajatest JKK Sõnumid piimaveisekasvatajatele nr 36, jaanuar 2013 ja JKK Sõnumid piimaveisekasvatajatele lisaleht nr 30, juuli 2011 ning Mastiit 12 reklaamlehte.

Alates 2013. aasta veebruarist pakub Jõudluskontrolli Keskus teenust Mastiit 16. Teenus Mastiit 16 võimaldab määrata piimaproovist 15 enamlevinud mastiidi tekitajat:
1. Staphylococcus aureus
2. Staphylococcus sp.
3. Streptococcus agalactiae
4. Streptococcus dysgalactiae
5. Streptococcus uberis
6. Escherichia coli
7. Enterococcus sp. (sh E. faecalis ja E. faecium)
8. Klebsiella sp. (sh K. oxytoca ja K. pneumoniae)
9. Serratia marcescens
10. Corynebacterium bovis
11. Arcanobacter pyogenes, Peptostreptococcus indolicus
12. Mycoplasma bovis
13. Mycoplasma spp
14. pärmseen
15. vetikas Prototheca spp
Lisaks haigustekitajatele määratakse piimaproovist ka penitsilliiniresistentsust näitav beetalaktamaasgeen.

Analüüsiks kasutatakse Soome firma Finnzymes Oy patenteeritud Pathoproof metoodikat, mis on mastiiditekitajate määramisel väga tundlik. Mastiiditekitaja tuvastatakse bakteri DNA põhjal. Kuna test tuvastab bakterite DNA, ei mängi mingit rolli, kas bakterid on elus või mitte. Seepärast on võimalik proove konserveerida.

Uurida saab udaraveerandist, lehma üldpiimast või piimatankist võetud piimaproove.

Mastiit 16 annab võimaluse kontrollida karja ostetavaid loomi, vältimaks haigustekitajate toomist karja. Samuti saab kontrollida neid lehmi, kelle piimaproovidest JKKs somaatiliste rakkude arvu siiani määrata ei saanud piima kvaliteedi tõttu – tükid piimas, ebanormaalse konsistentsiga piim jne.

Piimaproovide saatmine

Piimaproove mastiiditekitaja määramiseks on JKKsse võimalik saata jõudluskontrolli piimaproovikastis või tuua ise JKK laborisse. Enne kella 10.00 JKKsse saabunud piimaproovide analüüsitulemus antakse üldjuhul samal päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kui laborisse saabub ühel päeval kokku kuni kolm proovi, siis analüüsitakse need järgmisel päeval.

Mastiiditekitaja määramisele võib saata nii jõudluskontrolli analüüsideks võetud piimaproovi kui eraldi võetud piimaproovi. Mastiiditekitaja määramiseks saadetav piimaproovipudel ning pudeli kaas märgistatakse ribakoodiga, sarnane ribakood kleebitakse ka saatelehele. Ribakoodid ning saatelehe saab JKKst (sh maakonna zootehnikutelt). Ribakoodide lehel on ühes reas kolm sama numbriga ribakoodi – üks saatelehele, teine proovipudeli küljele (umbes pudeli keskele) ning kolmas proovipudeli kaanele.

Kui piimaproovist soovitakse vaid mastiiditekitaja analüüsi, kriipsutatakse pudeli kaanel olev ribakood läbi (soovitavalt värvilise markeriga) ning proovid asetatakse kastis jõudluskontrolli piimaproovide lõppu. Kui ribakood on läbi kriipsutamata, tehakse piimaproovist ka tavapärased jõudluskontrolli analüüsid (sellisel puhul tasub loomapidaja nii jõudluskontrolli piimaproovi kui ka Mastiit 16 piimaproovi eest).

NB! Jõudluskontrolli analüüse ei saa teha piimast, mis on ebanormaalse konsistentsiga (vesine, tükiline jne). Sellistel piimaproovidel tuleb kaanel olev ribakood kindlasti läbi kriipsutada ning proovid asetada piimaprooviderea lõppu.

Piimaproovi saatelehele kirjutatakse loomapidaja nimi ja kood JKKs ning märgitakse iga proovi andmed. Proovipudeli numbrit ei kirjutata, vaid sinna lahtrisse kleebitakse proovipudelile vastav ribakood. Saatelehele märgitakse piimatanki number, millest piimaproov on võetud või looma number ning vajadusel udaraveerand (PE, PT, VE, VT).

NB! Andmebaasi sisestatakse vaid üks udaraveerand. Kui proov on ühte pudelisse võetud rohkem kui ühest veerandist, tuleb see märkida lehma üldpiimana. Üldpiima puhul ei ole vaja teha ristikesi udaraveerandit tähistavatesse lahtritesse.

Analüüsitulemus

Kui mastiidianalüüsid on tehtud, näeb loomapidaja neid Vissukeses (VET – Bakteriproovid). Samuti saadab JKK vastused postiga. Loomapidajal on võimalik tellida vastused ka e-postile või SMS-sõnumina. Sellisel puhul tuleb vastav teenus seadistada Vissukeses (Seaded – SMS ja e-kirja teated – Teadete tellimine). E-postiga saadetud vastuste eest täiendavat tasu ei pea maksma, SMS-teated maksustatakse tavapärases korras. (NB! 1 SMS = 160 tähemärki).

Mastiit 16 vastustelehel on kirjas lehma number või piimatanki number, piimaproovi number, udaraveerand, kui see oli märgitud, ning proovist leitud haigustekitajad. Iga leitud mikroorganismi juurde on märgitud ka selle esinemise tase: + (vähene sisaldus), ++ (keskmine), +++ (tugev). Kui mõni udarapõletikku põhjustav mikroorganism moodustab kõigist proovis leiduvatest bakteritest osa, mis on suurem kui 90% või 99%, näidatakse see samuti vastustelehel.

Tulemused säilitatakse JKK andmebaasis ning seotakse konkreetse looma andmetega. Vissukeses on kõiki mastiiditekitaja määramistulemusi (sh piimatankidest võetud proovid) võimalik näha VET – Mastiit 12 - Proovid ning Raportid – Postituse koopiad – Mastiit 12. Iga lehma kohta on andmed nähtavad: Vissuke lehmakaart – Mastiidi tekitajate määramine ning VET – Mastiit 12 - Lehmad. Karja kohta annab ülevaate VET – Mastiit 12 - Koond.

Interpretatsioon

Proovivastuste interpreteerimisel tuleb arvestada ka kõiki teisi faktoreid (somaatiliste rakkude arvu, haiguse kliinilisi tunnuseid, lehma eelnevat haiguslugu ning karja olukorda). Seetõttu on kindlasti otsuste tegemisel vaja konsulteerida loomaarstiga. Haigustekitajad ei pärine alati udarast, vaid võivad esineda ka nisajuhas ja nisanahal või pärineda nisadel olevast mustusest. Samuti võivad nad pärineda lüpsiseadmetest või lehmi ümbritsevast keskkonnast. Kui nisasid puhastatakse ebapiisavalt, võivad piimaproovi sattuda enterokokid ja teised keskkonnas elavad bakterid. Sellele vaatamata on selliste saastunud proovide puhul enamasti võimalik täpne diagnoos. Tugevalt saastunud proovide korral tuleb tähelepanu pöörata lüpsihügieenile, eelkõige nisade puhastamisele ja seega üldiselt keskkonnabakteritega saastumise riskile!

Mastiiditekitajatest on Piret Kalmus põhjalikumalt kirjutanud JKK 2013. a jaanuari JKK Sõnumites ja 2010. a märtsi infolehes.