Mastiit 12

Alates 2010. aasta aprillist pakub Jõudluskontrolli Keskus teenust Mastiit 12. Teenus Mastiit 12 võimaldab määrata piimaproovist 11 enamlevinud mastiidi tekitajat:
1. Staphylococcus aureus
2. Staphylococcus sp.
3. Streptococcus agalactiae
4. Streptococcus dysgalactiae
5. Streptococcus uberis
6. Escherichia coli
7. Enterococcus sp. (sh E. faecalis ja E. faecium)
8. Klebsiella sp. (sh K. oxytoca ja K. pneumoniae)
9. Serratia marcescens
10. Corynebacterium bovis
11. Arcanobacter pyogenes, Peptostreptococcus indolicus
Need haigustekitajad põhjustavad enam kui 95% kliinilistest ja subkliinilistest mastiidijuhtudest (Makovec & Ruegg 2003; Pitkälä et al 2004; Tenhagen et al 2006; Koivula et al 2007).
Lisaks haigustekitajatele määratakse piimaproovist ka penitsilliiniresistentsust näitav beetalaktamaasgeen.

Analüüsiks kasutatakse Soome firma Finnzymes Oy poolt patenteeritud Pathoproof metoodikat, mis on mastiiditekitajate määramisel väga tundlik. Mastiiditekitaja tuvastatakse bakteri DNA põhjal. Kuna test tuvastab bakterite DNA, ei mängi mingit rolli, kas bakterid on elus või mitte. Seepärast on võimalik proove konserveerida.
Uurida saab udaraveerandist, lehma üldpiimast või piimatankist võetud piimaproove.

Mastiit 12 annab võimaluse kontrollida karja ostetavaid loomi, vältimaks haigustekitajate toomist karja. Samuti saab kontrollida neid lehmi, kelle piimaproovidest JKKs somaatiliste rakkude arvu siiani määrata ei saanud piima kvaliteedi tõttu – tükid piimas, ebanormaalse konsistentsiga piim jne.

Piimaproovide saatmine
Piimaproove mastiiditekitaja määramiseks on JKKsse võimalik saata jõudluskontrolli piimaproovikastis või vajadusel tuua ise JKK laborisse. Enne kella 10.00 JKKsse saabunud piimaproovide analüüsitulemus antakse üldjuhul samal päeval, hiljemalt järgmisel tööpäeval.
Mastiiditekitaja määramisele võib saata nii jõudluskontrolli analüüsideks võetud piimaproovi kui eraldi võetud piimaproovi. Mastiiditekitaja määramiseks saadetav piimaproovipudel ning proovipudeli kaas märgistatakse ribakoodiga, sarnane ribakood kleebitakse saatelehele. Ribakoodid ning saatelehe saab JKKst (sh maakonna zootehnikutelt). Ribakoodide lehel on ühes reas kolm sama numbriga ribakoodi – üks saatelehele, teine proovipudeli küljele (umbes pudeli keskele) ning kolmas proovipudeli kaanele.
Kui proovikastis olevast piimaproovist soovitakse vaid mastiiditekitaja analüüsi, kriipsutatakse pudeli kaanel olev ribakood läbi (soovitavalt värvilise markeriga) ning proovid asetatakse kasti lõppu. Kui ribakood on läbi kriipsutamata, teostatakse piimaproovist ka tavapärased jõudluskontrolli analüüsid (sellisel puhul tasub loomapidaja nii jõudluskontrolli piimaproovi kui Mastiit 12 piimaproovi eest).
Piimaproovi saatelehele kirjutatakse loomapidaja nimi ja kood JKKs ning märgitakse iga proovi andmed. Proovipudeli numbrit ei kirjutata, vaid sinna lahtrisse kleebitakse proovipudelile vastav ribakood. Saatelehele märgitakse piimatanki number, millest piimaproov on võetud või looma number ning vajadusel udaraveerand (PE, PT, VE, VT). NB! Andmebaasi sisestatakse vaid üks udaraveerand. Kui proov on ühte pudelisse võetud rohkem kui ühest veerandist, tuleb see märkida lehma üldpiimana. Üldpiima korral ristikesi udaraveerandit tähistavatesse lahtritesse ei ole vaja teha.

Kui mastiidianalüüsid on tehtud, näeb loomapidaja neid Vissukeses (VET – Bakteriproovid). Samuti saadab JKK vastused postiga. Loomapidajal on võimalik tellida vastused ka e-postile või SMS-sõnumina. Sellisel puhul tuleb vastav teenus seadistada Vissukeses (Seaded – SMS ja e-kirja teated – Teadete tellimine). E-postiga saadetud vastuste eest täiendavat tasu ei pea maksma, SMS-teated maksustatakse tavapärases korras. (NB! 1 SMS = 160 tähemärki).
Mastiit 12 vastustelehel on kirjas lehma number või piimatanki number, piimaproovi number, udaraveerand, kui see oli märgitud, ning proovist leitud haigustekitajad. Iga leitud mikroorganismi juurde on märgitud ka selle esinemise tase: + (vähene sisaldus), ++ (keskmine), +++ (tugev). Kui mõni udarapõletikku põhjustav mikroorganism moodustab kõigist proovis leiduvatest bakteritest osa, mis on suurem kui 90% või 99%, näidatakse see samuti vastustelehel.

Tulemused säilitatakse JKK andmebaasis ning seotakse konkreetse looma andmetega. Vissukeses on kõiki mastiiditekitaja määramistulemusi (sh piimatankidest võetud proovid) võimalik näha VET – Bakteriproovid. Iga lehma kohta on andmed nähtavad: Vissuke lehmakaart – Mastiidi tekitajate määramine.

Interpretatsioon
Proovivastuste interpreteerimisel tuleb arvestada ka kõiki teisi faktoreid (somaatiliste rakkude arvu, haiguse kliinilisi tunnuseid, lehma eelnevat haiguslugu ning karja olukorda). Seetõttu on kindlasti otsuste tegemisel vaja konsulteerida loomaarstiga. Haigustekitajad ei pärine alati udarast, vaid võivad esineda ka nisajuhas ja nisanahal või pärineda nisadel olevast mustusest. Samuti võivad nad pärineda lüpsiseadmetest või lehmi ümbritsevast keskkonnast. Kui nisasid puhastatakse ebapiisavalt, siis võivad enterokokid ja teised keskkonnas elavad bakterid sattuda proovi. Sellele vaatamata on selliste saastunud proovide puhul enamasti võimalik täpne diagnoos. Tugevalt saastunud proovide korral tuleb tähelepanu pöörata lüpsihügieenile, eelkõige nisade puhastamisele ja seega üldiselt keskkonnabakteritega saastumise riskile!

Mastiiditekitajatest on Piret Kalmus põhjalikumalt kirjutanud JKK märtsikuu infolehes.

Viimati uuendatud 01.04.2010.