Tagasi..
Mastiit 16
Vaata ka infot Mastiit 16 abil määratavatest haigustekitajatest
JKK Sõnumid piimaveisekasvatajatele nr 36, jaanuar 2013 ja JKK Sõnumid piimaveisekasvatajatele lisaleht nr 30, juuli 2011 ning Mastiit 12 reklaamlehte.
Alates 2013. aasta veebruarist pakub Jõudluskontrolli Keskus teenust Mastiit 16. Teenus Mastiit 16 võimaldab määrata
piimaproovist 15 enamlevinud mastiidi tekitajat:
1. Staphylococcus aureus
2. Staphylococcus sp.
3. Streptococcus agalactiae
4. Streptococcus dysgalactiae
5. Streptococcus uberis
6. Escherichia coli
7. Enterococcus sp. (sh E. faecalis ja E. faecium)
8. Klebsiella sp. (sh K. oxytoca ja K. pneumoniae)
9. Serratia marcescens
10. Corynebacterium bovis
11. Arcanobacter pyogenes, Peptostreptococcus indolicus
12. Mycoplasma bovis
13. Mycoplasma spp
14. pärmseen
15. vetikas Prototheca spp
Lisaks haigustekitajatele määratakse piimaproovist ka penitsilliiniresistentsust näitav beetalaktamaasgeen.
Analüüsiks kasutatakse Soome firma
Finnzymes Oy patenteeritud Pathoproof metoodikat, mis on mastiiditekitajate määramisel väga tundlik. Mastiiditekitaja tuvastatakse bakteri DNA põhjal. Kuna test tuvastab bakterite DNA, ei mängi
mingit rolli, kas bakterid on elus või mitte. Seepärast on võimalik proove
konserveerida.
Uurida saab udaraveerandist, lehma üldpiimast või piimatankist võetud piimaproove.
Mastiit 16 annab võimaluse kontrollida
karja ostetavaid loomi, vältimaks haigustekitajate toomist karja. Samuti saab
kontrollida neid lehmi, kelle piimaproovidest JKKs somaatiliste rakkude arvu
siiani määrata ei saanud piima kvaliteedi tõttu – tükid piimas, ebanormaalse
konsistentsiga piim jne.
Piimaproovide saatmine
Piimaproove mastiiditekitaja määramiseks
on JKKsse võimalik saata jõudluskontrolli piimaproovikastis või tuua ise JKK
laborisse. Enne kella 10.00 JKKsse saabunud piimaproovide analüüsitulemus
antakse üldjuhul samal päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kui laborisse
saabub ühel päeval kokku kuni kolm proovi, siis analüüsitakse need järgmisel
päeval.
Mastiiditekitaja määramisele võib saata
nii jõudluskontrolli analüüsideks võetud piimaproovi kui eraldi võetud
piimaproovi. Mastiiditekitaja määramiseks saadetav piimaproovipudel ning pudeli
kaas märgistatakse ribakoodiga, sarnane ribakood kleebitakse ka saatelehele.
Ribakoodid ning saatelehe saab JKKst (sh maakonna zootehnikutelt). Ribakoodide
lehel on ühes reas kolm sama numbriga ribakoodi – üks saatelehele, teine
proovipudeli küljele (umbes pudeli keskele) ning kolmas proovipudeli kaanele.
Kui piimaproovist soovitakse vaid
mastiiditekitaja analüüsi, kriipsutatakse pudeli kaanel olev ribakood läbi
(soovitavalt värvilise markeriga) ning proovid asetatakse kastis jõudluskontrolli piimaproovide lõppu.
Kui ribakood on läbi kriipsutamata, tehakse piimaproovist ka tavapärased
jõudluskontrolli analüüsid (sellisel puhul tasub loomapidaja nii
jõudluskontrolli piimaproovi kui ka Mastiit 16 piimaproovi eest).
NB! Jõudluskontrolli analüüse ei saa teha
piimast, mis on ebanormaalse konsistentsiga (vesine, tükiline jne). Sellistel
piimaproovidel tuleb kaanel olev ribakood kindlasti läbi kriipsutada ning
proovid asetada piimaprooviderea lõppu.
Piimaproovi saatelehele kirjutatakse
loomapidaja nimi ja kood JKKs ning märgitakse iga proovi andmed. Proovipudeli
numbrit ei kirjutata, vaid sinna lahtrisse kleebitakse proovipudelile vastav
ribakood. Saatelehele märgitakse piimatanki number, millest piimaproov on
võetud või looma number ning vajadusel udaraveerand (PE, PT, VE, VT).
NB! Andmebaasi sisestatakse vaid üks
udaraveerand. Kui proov on ühte pudelisse võetud rohkem kui ühest veerandist,
tuleb see märkida lehma üldpiimana. Üldpiima puhul ei ole vaja teha ristikesi
udaraveerandit tähistavatesse lahtritesse.
Analüüsitulemus
Kui mastiidianalüüsid on tehtud, näeb loomapidaja neid Vissukeses (VET – Bakteriproovid). Samuti saadab JKK vastused
postiga. Loomapidajal on võimalik tellida vastused ka e-postile või
SMS-sõnumina. Sellisel puhul tuleb vastav teenus seadistada Vissukeses (Seaded
– SMS ja e-kirja teated – Teadete tellimine). E-postiga saadetud vastuste eest
täiendavat tasu ei pea maksma, SMS-teated maksustatakse tavapärases korras.
(NB! 1 SMS = 160 tähemärki).
Mastiit 16 vastustelehel on kirjas lehma number või piimatanki number, piimaproovi number, udaraveerand, kui see oli
märgitud, ning proovist leitud haigustekitajad. Iga leitud mikroorganismi juurde
on märgitud ka selle esinemise tase: + (vähene sisaldus), ++ (keskmine), +++
(tugev). Kui mõni udarapõletikku põhjustav mikroorganism moodustab kõigist
proovis leiduvatest bakteritest osa, mis on suurem kui 90% või 99%, näidatakse
see samuti vastustelehel.
Tulemused säilitatakse JKK andmebaasis ning seotakse konkreetse looma andmetega. Vissukeses on kõiki mastiiditekitaja
määramistulemusi (sh piimatankidest võetud proovid) võimalik näha VET –
Mastiit 12 - Proovid ning Raportid – Postituse koopiad – Mastiit 12. Iga lehma
kohta on andmed nähtavad: Vissuke lehmakaart – Mastiidi tekitajate määramine
ning VET – Mastiit 12 - Lehmad. Karja kohta annab ülevaate VET – Mastiit 12
- Koond.
Interpretatsioon
Proovivastuste interpreteerimisel tuleb arvestada ka kõiki teisi faktoreid (somaatiliste rakkude arvu, haiguse
kliinilisi tunnuseid, lehma eelnevat haiguslugu ning karja olukorda). Seetõttu
on kindlasti otsuste tegemisel vaja konsulteerida loomaarstiga. Haigustekitajad
ei pärine alati udarast, vaid võivad esineda ka nisajuhas ja nisanahal või
pärineda nisadel olevast mustusest. Samuti võivad nad pärineda lüpsiseadmetest
või lehmi ümbritsevast keskkonnast. Kui nisasid puhastatakse ebapiisavalt,
võivad piimaproovi sattuda enterokokid ja teised keskkonnas elavad bakterid.
Sellele vaatamata on selliste saastunud proovide puhul enamasti võimalik täpne
diagnoos. Tugevalt saastunud proovide korral tuleb tähelepanu pöörata
lüpsihügieenile, eelkõige nisade puhastamisele ja seega üldiselt
keskkonnabakteritega saastumise riskile!
Mastiiditekitajatest on Piret Kalmus põhjalikumalt kirjutanud JKK 2013. a jaanuari JKK Sõnumites ja 2010. a märtsi infolehes.