Tabel 1.1

Grupid	Karja suurus	Pidajaid kokku	Valimi suurus	Valim %-des kogumist
Grupp 1	3-9 kitse	117	35	30 %
Grupp 2	10-19 kitse	35	35	100 %
Grupp 3	20-29 kitse	6	6	100 %
Grupp 4	30-... kitse	4	4	100 %
KOKKU		162	80	49,4 %

Küsitlusele vastas kokku 44 kitsepidajat ehk 55% küsitletutest, kellele kuulub kokku 535 kitse. Allolevas tabelis on välja toodud vastanute arvud ja neile kuuluvate kitsede/sikkude hulk.

Tabel 1.2

Grupid	Karja suurus	Vastanuid	Vastanud %-des küsitletutest	Vastanutele kuulub kokku kitsi/sikke
Grupp 1	3-9 kitse	18	51,4 %	100
Grupp 2	10-19 kitse	21	60,0 %	284
Grupp 3	20-29 kitse	2	33,3 %	40
Grupp 4	30-... kitse	3	75,0 %	111
KOKKU		44	55 %	535

Joonis 1.1

Vastanutest 4 ehk 9% on jõudluskontrolli teostavad kitsepidajad, kellele kuulub hetkel 90 looma, ning ülejäänud 40 olid jõudluskontrolli mitte teostavad kitsepidajad, kellele kuulub hetkel kokku 445 looma.

Joonis 1.2

2. Plaanid karjade suurendamise või vähendamise osas

Allolevas tabelis on toodud mitu kitsekasvatajat suurendab, vähendab või jätab samaks oma karja suuruse ning tagumistes lahtrites on toodud ka kitsede arv, mille võrra on plaanis suurendada või vähendada karja.

Küsitletud kitsepidajate vastustest lähtuvalt on näha, et lähiajal peaks kitsede arv Eestis tõusma. Kahel kitsepidajal küsitletutest on plaanis suurendada oma karja 50 kitse võrra, üks neist 2. ja teine 4. grupis.

Vastuste valikus oli ka variant “kavatsen kitsekasvatuse lõpetada”, mida ei valinud ükski kitsekasvataja.

Tabel 2.1 Karja suurendamise, vähendamise plaanid grupiti.

Tabel 2.2 Karja suurendamise, vähendamise plaanid võttes aluseks jõudluskontrolli teostamise.

On näha, et põhilsed suurendamisplaani pidajad kuuluvad 2. ja 4. gruppi ja ei ole jõudluskontrolli teostajad.

3. Põhilised eesmärgid kitsede pidamisel

Antud küsimuse vastamisel võisid vastajad märkida mitu võimalust ja vähestel oli märgitud ainult üks.

Peamisteks kitsede pidamise eesmärkideks kõigi küsitletute seas olid rohumaade korrashoidmine, piima tootmine ja muud eesmärgid. Viimasest oli tihedamine mainitud hobi-ilu pärast ja lihtsalt meeldivad, teistele loomalastele piima juurde andmiseks (lambatalledele, põrsastele) ja laste pärast (huvitavad loomad, lapsed saavad õppida loomade eest hoolitsemist). Samas hinnatakse ka kitse liha.

Joonis 3.1

Grupiti eesmärgid varieerusid – esimeses grupis mainiti enim muud eesmärki, ehk siis ilu ja lisapiima, ning piima tootmist; teises grupis oli enim märgitud rohumaade korrashoid, kolmas ja neljas grupp olid rohkem majandusliku suunitlusega – piim, liha, tõuloomad.

Joonis 3.2

Alltoodud tabelis on välja toodud jk teostavate ja mitte teostavate kitsepidajate eesmärgid. Kolm jk mitte teostavatest kitsepidajatest on märkinud eesmärgiks piima tootmise ja tõulooma müügi.

Joonis 3.3

4. Kitsepiimatoodangu realiseerimine

Antud küsimuse puhul oli lubatud märkida mitu varianti.

Valdav enamus kitsekasvatajatest, sõltumata karja suurusest või asjaolust, kas teostatakse või ei jõudluskontrolli, kasutab kitsepiima omatarbeks. Siinkohal ei saa eristada, kas ise tarvitajad on omapere liikmed või teised hoolealused loomad – ilmselt mõlemad. Kattuvad ka “töötlen ise ümber” ja “tarvitan ise” – ümbertöötlejatest ainult kaks ei tarvita ise.

Joonis 4.1

Joonis 4.2

Enamus jk mitte teostajatest toorpiima müüjaid kuuluvad 1. ja 2. gruppi.

Üldiselt ei ole kitsepiima realiseerimise viis (joonis 4.2), kitsepidamise eesmärk (joonis 3.3) ja jõudluskontrolli teostamine põhjus (tabel 5.1) oma vahel seotud.

Õrn seos on “keskendunud kitsepiima tootmisele” ja “müün toorpiimana” vahel. Nimetatud eesmärgi valinuid oli toorpiima müüjate seas mõnevõrra rohkem.

Tabel 4.1. Kitsepidamise eesmärgi ja piimatoodangu realiseerimisviisi vaheline seos.

5. Kas teostab ja miks teostab jõudluskontrolli?

Antud küsimuse puhul märkisid 4 JKK mitteklienti, et teostavad jõudluskontrolli – ilmselt ise ja omal meetodil.

Tabel 5.1

6. Valdkondade tähtsushinnangud

Hinne on antud 3 palli skaalal (1 – tähtsusetu, 2 – vähem tähtis, 3 – väga tähtis).

Tähtsaimaks peetakse nii gruppide lõikes kui jõudluskontrolli teostajate/ mitte teostajate hulgas tervist, millele järgnevad söötmine ja pidamine.

Tabel 6.1 Valdkondade tähtsushinnangud gruppide lõikes.

Tabel 6.2 Valdkondade tähtsushinnangud võttes aluseks jk teostamise.

Järgnevalt veel paar tabelit, millest on näha, et ei eesmärk ega realiseerimisviis ei mõjuta üldiselt tähtsushinnanguid.

Tabel 6.3 Valdkondade tähtsushinnangud sõltuvalt kitsepidamise eesmärgist.

Tabel 6.4 Valdkondade tähtsushinnangud sõltuvalt piimatoodangu realiseerimisviisist

7. Kuivõrd kursis ollakse JKK poolt pakutavate teenustega

Piisavalt kursis olevaks peavad ennast 6 kitsepidajat.

Tabel 7.1

8. JKK poolt pakutavate teenuste olulisus kitsekasvatajate jaoks ning nendega rahulolu

Antud punkti alla on koondatud kaks küsimust – pakutavate teenuste olulisus ja kui te kasutate teenuseid, pakutavate teenustega rahulolu. Hinnangud anti 5-palli süsteemis.

Tabel 8.1

Kuna mitte jk teostajad ei ole kasutanud JKK teenuseid, siis ei saanud nad ka rahulolu hinnata.
Jk teostajate kohalt võib aga öelda, et toodanguandmetega ollakse rahul enam kui küll, olulisus on madalam kui rahulolu. Rahulolematum ollakse põlvnemisandmete kasutamisvõimaluse ja abivahendite osas.

Ja loomulikult on jõudluskontrolli mitte teostajad hinnanud olulisust madalamalt.

Tabel 8.2 Olulisuse hinnangud grupiti

9. Piimaanalüüsi näitajate olulisus ning põlvnemis- ja jõudlusandmete vajalikkus kitsed ostul-müügil

Piimaanalüüsi näitajate tähtsust pidaja jaoks paluti hinnata 3-palli süsteemis ning andmete vajalikkust 4-palli süsteemis. Kokkuvõttes konverteerisin 3-palli süsteemi 4-palli süsteemi paremaks võrdluseks. Seega hinnangud: 4- väga, 3- oluline/vajalik; 2- vähe, 1- mitte.

Analüüsinäitajate puhul ei peeta üht oluliselt olulisemaks kui teist, tendents – suuremates karjades peetakse näitajaid olulisemaks. Antud küsitlusest selgus, et jk mitte teostajad peavad analüüsinäitajaid isegi olulisemaks kui jk teostajad.

Kitsede ostul-müügil peetakse aga põlvnemisandmeid vajalikumaks ja see ei sõltu kitsepidamise eesmärgist ega piimatoodangu realiseerimisviisist.

Tabel 9.1.

Piimatootimse eesmärgiga kitsepidajad peavada som.rakkude arvu olulisemaks.

Tabel 9.2.

Som.rakkude arv on väga tähtis toorpiima müüjatele ja ise ümbertöötlejatele.

Tabel 9.3

Realiseerimisviis	Analüüsi näitajad		Andmed ostul-müügil
	Valgu- ja rasva-sisaldus	Som. rakkude arv	Põlvnemis-andmed	Jõudlus-andmed
Müün toorpiimana	3,47	4,00	3,67	3,44
Töötlen ise ümber	3,67	4,00	3,67	3,38
Tarvitan ise	3,29	3,29	3,39	3,08

10. JKK poolt saadetavate andmete kasutamine

Kõik vastanud jõudluskontrolli teostajad kasutavad saadavaid andmeid.

Tabel 10.1

11. Blankettide ja väljatrükkide arusaadavus ja otstarbekus

Tabel 11.1

12. Infoallika eelistus

Antud küsimuse puhul oli lubatud märkida mitu varianti.

Selge eelistus on paberkandjatel – infoleht ja ajakiri/ajaleht. Viimast eelistavad just väiksemad grupid ja mitte jk teostajad. Samas ükski jk teostaja ei soovi infot interneti kaudu.

Tabel 12.1

13. JKK-ga suhtlemissagedus

Tabel 13.1

14. JKK klienditeenindustegurite olulisuse hinnangud ja rahulolu nendega

Hinnang anti 5-palli süsteemis.

Jk teostajate osas on näha, et eriti rahul ollakse personaalse kohtlemisega, siis vastutulelikkusega ja usaldusväärsusega. Ainuke mille rahulolu hinnang jäi olulisuse hinnangule alla oli jk-alase info jagamine.

Tabel 14.1

Tabel 14.2

15. Kas JKK peaks pöörama tähelepanu ka kitsekasvatjate jõudluskontrollialasele väljaõppele ja koolitusele

Tabel 15.1

16. Valdkonnad, milles vajaksid kitsekasvatajad täiendavat infot

Võis valida mitu varianti.

Joonis 16.1

Joonis 16.2

17. Jõudluskontrolli teostajate hinnang meie hindadele

Tabel 17.1

Võib teha väga õrna järelduse, et hind ei ole jõudluskontrolli teostamise või mitte teostamise põhjuseks.

18. Kitsekasvatajate tegevusalad

Antud küsimuses oli küsitud põhitegevusala, juhul kui kitsekasvatus ei ole põhitegevus, kuid pigem saab siit ülevaate, millega kitsepidajad veel tegelevad. Osad kitsepidajad märkisid mitu varianti.

Põhiliselt ollakse tegevuses teiste loomade kasvatamisega või siis muu tegevusega, mida täpsustada ei palutud. Päris mitmed olid märkinud, et on pensionärid.

Tabel 18.1

19. Soovid, kommentarid, ettepanekud JKK-le

SOOVID

1. Info
2. Tõuparandamine
3. Kust saab kitselüpsimasinat?
4. Millised uuringus on vajalikud? Kuidas saab neid teha kui transport puudub?
5. Infot tõusikkude ostuvõimaluste kohta (vaevalt küll JKK seda omab) Olen küll aastaid ElaS-i liige, seal ei taheta enam kuuldagi sõna “kits”. Kogu aur kulub endiste lambakasvatajate ja nn “Eesti maalamba” huvigruppide vahel.
6. Kust saab kitseraamatut? Mina pean enda huvides kitsede põlvnemist juba 12 aastat. Minu kitse esiema on pärit Ukrainast.
7. Vajan igasugust informatsiooni. Väga vähe kirjandust kitsedest (kasvatamine, pidamine, hooldamine, realiseerimine nii lihaks kui elusloomaks)
8. Sooviksin osta laapi juustu valmistamiseks, aga ei tea kus seda müüakse.
9. Turg – selgitustöö tarbijatele miks ja kuidas piima tarbida – puudub.
10. Kitsede kokkuost ja teenustööna tapmine puudub. Info ajakirjanduses piima kasulikkusest puudulik, sama liha kohta.
11. Vajaliku info oleme saanud ajakirjast “Kits ja lammas” ja brožüürist “Kitsekasvatus”
12. JKK teenuseid pole väikefarmidele vaja, kuna see nõuab raha, olen aga töötu. Aga kitsekasvatuse raamatuid ei ole ja lehtedes ei kirjutata (Maaleht).

Milliseid JKK poolt saadetud andmeid ei kasuta?

1. Karbamiidi, sest pole infot kui kõrge karbamiidi tase peab olema ja kuidas seda söödaga reguleerida.

Mis jääb blankettidel ja väljatrükkidel arusaamatuks või mida annab otstarbekamaks muuta?

1. Teatud statistilised andmed on sageli mõistetamatud, muidu OK.
2. Kuna 3-4 kitse poegivad kahe aasta tagant (et saada aasta läbi piima), siis on vahel küsimusi toodangu kokkuvõtete kohta.
3. Ei oska neid täielikult endale arusaadavaks teha, on vaja seletust/koolitust.

ETTEPANEKUD JKK-LE KITSEKASVATAJATE UURINGU PÕHJAL

1. Vähe infot
2. Abi lihatõugu siku Eestisse toomisel (või sperma). Liha tootmine oleks perspektiivikam võrreldes piima turustamisega.
3. Enne kui jõudluskontrolliga alustada, tehke inimestele selgeks, mis maksab taadeldud piimameeter või taadeldud kaal. Igal aastal peab ka neid üle kontrollima! Ühe piimalehma toetusest peab juba 50 % asjaajamiste peale raiskama.
4. Info kitsepidamise kohta, kust saada head tõumaterjali, infopäevad oleks olulised
5. Kui tean täpselt, et 1-2 aasta jooksul just need kitsed-sikud lähevad lihaks, milleks neile panna number kõrva? Selleks raisata numbreid, teha paberitööd? Numbri kõrvapanek on vara, liiga vara. Kõrv jääb inetult lonti, sõime pulkade taha kinni, tehes kõrva lõhki. Talleke surb, jällegi number läinud.
6. Andmeid kitsekasvatajatest (uute sikkude muretsmisel) huvitab juustu valmistamine ja laabi saamise võimalus.
7. Kas vastab tõele, et EL liikmena kaob kitsetoetus ära? 10 kitse pidamine põhikarjas, et saada toetust, käib pensionärile üle jõu ja paljud on sunnitud kitsepidamise lõpetama. Kitsed on aga head võsa ja rohumaade hooldajad.
8. Võiks olla kitsekasvatusalaseid koolitusi, et täiendada teadmisi kitsekasvatuses.
9. Rohkem teavet kitse kohta just ajakirjanduses, kits on väga väärtuslik ja vähenõudlik loom.
10. Väga tahaks leida kirjandust piima töötlemisest (näiteks juustu tegemine ja retseptid), samuti kitsede söötmise ja tervishoiu kohta ning ostu-müügi võimaluste kohta. JKK-ga liitumisest hoidun – veelkord toonitan, et põllumajandus on niigi paberimajanduse ja statistika meelevalda uputatud, tahaks leida aega ka põllule minekuks! Samuti on kuidagi solvav, et kitsede kohta lõpetati toetuse maksmine. Asi pole rahas, vaid põhimõttes. MIKS PEETAKS KITSE IKKA PÕLATUD LOOMAKS (kas laul “Olen vaene venemaa kolhoosnik” avaldab mõju ka Euro Liidulegi)? Avaldan lugupidamist kitsedele ja nende kasvatajatele.
11. Kitseksavtusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, väikestele taludele oleks see kasulik. Pööratakse tähelepanu ainult suurfarmidele. Kui aidataks ka väiksemaid farme.
12. Hakata tegelema lammaste jõudluskontrolliga.