Turundusuuringu tellijaks on Jõudluskontrolli Keskus (JKK). Turundusuuringu eesmärk on saada ülevaade Eesti piimaveisekasvatajate vajadustest ja rahulolust Jõudluskontrolli keskuse teenustega. Uuringu viis koostöös JKK-ga läbi TÜ turunduse eriala magistrand Andrus Kotri. Läbiviimise periood oli 01.02.2003 – 22.05.2003.

Uuringule eelnevalt viidi läbi süvaintervjuud klientidega, millega selgitati välja olulisemad uuritavad valdkonnad ja sihtgrupi eripärad. Koostöös JKK spetsialistidega valmis seejärel küsimustik. Küsimustik saadeti klientidele postiga. 528-st postiga saadetud küsimustikust laekus tagasi 238. Analüüsi on kaasatud 8% piimaveiste jõudluskontrolli teostavatest loomaomaomanikest, kes kasvatavad kokku 37% jõudluskontrollis olevatest lehmadest.

Järgnevalt on ülevaatlikult välja toodud uuringu põhilised tulemused. Detailsemate analüüsi-tulemustega on võimalik tutvuda JKK-s.

2. Piimaveiste koguhulk praegu ja tulevikus

Järgnevas tabelis on kokku võetud uuringus osalenud piimaveisekasvatajate karja suurust puudutavad tulevikuplaanid.

Kui laiendada saadud tulemusi kogu kliendibaasile, siis võime prognoosida lehmade arvukust tulevikus. Nagu näha, on kõigis segmentides prognoositav lehmade arvu suurenemine (arvestatud on ka lõpetamise ja vähendamise efekte).

Seega kuulub hetkel piimaveiste jõudluskontrolli teostavatele klientidele kokku 105026 lehma ja tulevikus on oodata lehmade koguarvu kasvu 24% võrra kuni 130506 lehmani. Kusjuures lehmade arvu juurdekasvutempo on kõrgeim just „15-64 looma“ segmendis.

Järgmises tabelis on välja toodud klientide jaotumus eesmärkide alusel segmentide lõikes.

4. Millised on oluliseimad valdkonnad piimaveisekasvatuses?

Hinnatavate valdkondadena anti klientidele ette: välimik, tervis, toodangunäitajad, söötmine ja pidamine. Kogu kliendibaasi (2906 kliendi) kohta, võib öelda, et 53% klientidest hakkab lähitulevikus enim tähelepanu pöörama loomade tervisele, 27% toodangunäitajatele jne.

Saab öelda, et hinnangud jõudluskontrolli vajalikkusele on tugevas sõltuvuses kliendi lehmade arvust.

Mida rohkem on kliendil lehmi, seda vajalikumaks peab ta jõudluskontrolli.

Kogu kliendibaasi, kohta võib öelda, et äärmiselt oluliseks peab jõudluskontrolli 38% klientidest. Nendele klientidele kuuluvate lehmade koguarvu järgi võib aga öelda, et tervelt 64% lehmade jaoks peetakse jõudluskontrolli äärmiselt oluliseks.

6. JKK poolt pakutavate tegurite olulisus klientidele ja rahulolu nende teguritega

Järgnevas tabelis on välja toodud klientide keskmised olulisuse- ja rahuloluhinnangud erinevatele JKK poolt pakutavatele teguritele. Ülekaalukalt on kõige olulisemaks teguriks toodanguandmed, millele järgnevad klienditeenindus, põlvnemisandmed ja info jagamine.

Võrreldes väljatoodud tegureid omavahel, ilmnes suur korrelatsioon (üle 0,5) põlvnemisandmete ja aretusväärtuste vahel ning klienditeeninduse ja abivahendite hinnangute vahel.

Järgnevalt on toodud andmete kasutusstatistika segmentide lõikes.

Üpris loogiline tulemus on see, et tõuloomade müügiga tegelevad kliendid ja jõudluskontrolli vajalikumaks pidajad suudavad JKK andmeid täielikumalt ära kasutada.

Jõudluskontrolli teostamisest sooviksid loobuda eelkõige väiksemad kliendid, nagu on näha järgnevas tabelis.

Kogu kliendibaasist sooviks seega jõudluskontrollist loobuda 13,8%, kellele kuulub siiski vaid 3,5% jõudluskontrollis olevatest lehmadest.

Erinevate põhjuste esinemissagedus on välja toodud järgneval joonisel. Võrreldes tulemusi segmentide lõikes, saab öelda, et suurema karja omanikele on inimeste puudus suhteliselt vähemtähtsaks probleemiks. Ja samas leiavad nad sagedamini, et puudub vajadus (sest jõudlusandmeid kogub palgaline spetsialist).

10. Klientide kursisolek JKK teenustega

Nagu arvata võis, on JKK teenustega suhteliselt paremini kursis need kliendid, kes jõudluskontrolli vajalikumaks peavad ja need, kes on lisaks piimatootmisele ka tõuloomade müügile keskendunud.

Nagu alljärgnevast tabelist nähtub, on eelistatud infoallikad üpris erinevad. „Üle 350 lehma“ omanikest eelistab 77% internetti. Väiksemate loomapidajate eelistused kalduvad aga ajakirjanduse kasuks. Üheks eelistatuimaks infoallikaks on siiski enamiku klientide jaoks JKK infoleht.

Ajakirjandusväljaannetest ootavad kliendid infot eelkõige Maalehest. Arvestama peab sellega, et need eelistused kuuluvad peaaegu eranditult väikematele loomapidajatele.

Alljärgneval joonisel on välja toodud vastused kogu kliendibaasi kohta.

Spetsiifilisemat teavet soovivaid kliente on suhteliselt rohkem tõuloomade müügiga tegelejate ja suuremate karjade omanike seas.

Alljärgneval joonisel on välja toodud klientide keskmised hinnangud info vajalikkusele piimaveisekasvatamise erinevates valdkondades.

Rahulolu on segmentide lõikes erinev, kusjuures trend on selline, et mida rohkem on kliendil loomi, seda vähem ollakse kõrvamärkide süsteemiga rahul

Alumiselt jooniselt on näha, et valdav osa klientidest on kõrvamärkide süsteemiga väga rahul.

Klientide keskmised hinnangud andmete usaldusväärsusele on välja toodud segmentide lõikes. Põlvnemisandmeid peetakse seega keskeltläbi usaldusväärsemaks, kuid mitte väga oluliselt.

Lisaks võib öelda, et usaldus andmete vastu on suurem klientide seas, kes tegelevad ka tõumüügiga. Samuti klientide seas, kes jõudluskontrolli vajalikumaks peavad.

Nagu alljärgnevast tabelist nähtub, peavad nii põlvnemis- kui ka jõudlusandmeid oluliselt usaldusväärsemaks kliendid, kellel on JKK teenustest parem ettekujutus.

Võib öelda, et interneti leviku protsent on suurklientide seas tunduvalt suurem (vt. tabel). Klientide koguarvust peaks seega ligipääs internetile olema keskeltläbi 50 protsendil.

Selgub, et JKK internetilahenduste pidevaid kasutajaid on 11% klientidest, kellele kuulub ca. 30% lehmadest. Täpsemalt võib öelda, et „üle 350 lehma“ segmendis on vastav osakaal 41,9%. Väiksemate karjade omanike seas see langeb.

Põhjused olid erinevates segmentides üpris sarnased, seega on siinjuures välja toodud vaid keskmine tulemus.

Järgnevas tabelis on välja toodud klientide keskmised olulisuse- ja rahuloluhinnangud erinevatele aspektidele JKK-ga suhtlemisel. (Tegurite aluseks on kohandatud SERVQUAL-i mudel). JKK tegevuses peavad piimaveisekasvatajad kõige olulisemaks usaldusväärsust, korrektsust probleemide lahendamisel ja kõrget erialast kvaliteeti.

Analüüsides väljatoodud tegurite sarnasust-erinevust klientide jaoks, ilmneb et suhteliselt sarnastena tajutakse personaalset kohtlemist ja vastutulelikkust ning usaldusväärsust ja erialast kvaliteeti. Seega võiks klientide tajuruumi JKK teenuste hindamisel vaadelda kahemõõtmeliselt nii et üheks teljeks (dim.1) on nn. „esimesel korral õieti“ või „ootuste täitmise“ mõõde ja teisel teljel on „personaalsus“ või „paindlikkus“ (dim.2).

Kogu kliendibaasi kohta võib öelda, et täiesti vastuvõetavaks peab JKK hindasid 38% klientidest.

Alljärgneval joonisel on kokku võetud klientide eelistused erineva mahu ja hinnaga teenusepakettide suhtes.

Kurioosne on tõsiasi, et tervelt 67% JKK teenusest loobujatest ja 80% nendest, kes ei suuda andmeid ära kasutada mainis, et eelistavad praegust paketti (vähem mahukale madalama hinnaga, mis peaks neile parim variant olema).

Nagu selgus, vajaks suurim osa tasulise JKK nõustaja teenuse kasutajatest söötmise alast nõustamist, sellele järgneks suguloomade valik ja aretusalaste kitsaskohtade analüüs.

Järgnevas tabelis on välja toodud klientide põhitegevusalad. (Kuna osad kliendid märkisid mitu põhitegevusala, on veeru summa üle 100%.)

Arvestama peab sellega, et piimaveiste uuringust jäi välja ca. 180 lihaveiste jõudluskontrolli teostajat.

Aretusühistu liikmeteks on „üle 65“ lehma kasvatajatest rohkem kui 95%.

„1-14 lehma“ kasvatajate seas on vastav osakaal siiski vaid 35%.

Kõikidest piimaveiste jõudluskontrolli klientidest on aretusühistu liikmeid 49,7%. Samas kuulub AÜ liikmetele 88% kõigist jõudluskontrolli all olevatest lehmadest.