Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti seakasvatajate vajadustest ja rahulolust Jõudluskontrolli keskuse teenustega. Uuringu viis koostöös JKK-ga läbi TÜ turunduse eriala magistrand Andrus Kotri. Läbiviimise periood oli 01.07.2003 – 31.10.2003.

Uuringu esimese etapina viidi klientidega läbi süvaintervjuud ja fookusgrupi arutelu, millega selgitati välja olulisemad uuritavad valdkonnad ja sihtgrupi eripärad. Teise etapina saadeti postiga kõigile JKK teenust kasutavatele seakasvatajatele küsimustikud, mis valmisid koostöös JKK spetsialistidega. 49-st väljasaadetud küsimustikust laekus tagasi 34 (vastamisprotsent seega 69%).

Analüüsitavaid andmeid oli 34 seakasvataja kohta (kokku 55-st JKK teenuseid kasutavast farmist, kellest iseseisvaid üksusi siiski vaid 50). Analüüsitud kliendid kasvatavad kokku 10050 emist (15510-st JKK-s registreeritust). Seega on järgnevalt analüüsi kaasatud 69% seakasvatajatest, kes kasvatavad kokku 65% jõudluskontrolli alustest emistest.

Analüüsitud klientidest olid 41% db-Planeri tootmisversiooni kasutajad ja 59% db-Planeri aretusversiooni kasutajad.

Kuna vastanud kliendidest moodustuva valimi struktuur vastab ligilähedaselt kogu kliendibaasi struktuurile, siis on analüüsi tulemused arvutatud üksnes valimi andmete põhjal.

Järgnevates peatükkides on lühidalt välja toodud uuringu peamised tulemused.

NB! analüüsitavaid andmeid on vähe ja üksikjuhtumid omandavad seega suure kaalu, edasises tuleks keskmistesse näitajatesse ja sagedustabelitesse suhtuda teatud reservatsioonidega.

Järgnevas tabelis on kokku võetud uuringus osalenud seakasvatajate emiste arvu puudutavad tulevikuplaanid. Nagu näha, plaanivad emiste arvu vähendada eelkõige väiksemad kliendid. Üle 600 emisega farmidest 50% suurendab emiste arvu ja 50% jätab emiste arvu samaks. Seakasvatust lõpetada ei kavatse aga ükski vastanud klient.

Klientide prognoose kogu kliendibaasile laiendades võime ligikaudselt prognoosida JKK klientide emiste arvukust ka tulevikus. Nagu näha, on kõigis segmentides prognoositav väike emiste arvu suurenemine (NB! „1-99 emise“ segmendi näitajat mõjutab tugevalt ühe kliendi pigem erandlik prognoos).

Seega kuulub hetkel sigade jõudluskontrolli teostavatele klientidele kokku 15510 emist ja tulevikus on oodata emiste koguarvu kasvu umbes 9 protsendi võrra.

Hinnatavate teguritena anti klientidele ette: tailiha%, peki paksus, viljakus, juurdekasv, välimik, kõrgem AV ja anomaaliate vältimine. Viimast tegurit mainiti küll vaid kolmel korral. Alljärgnevalt jooniselt ja tabelist on näha, et kliendid peavad keskeltläbi kõige tähtsamaks valikukriteeriumiks tailiha protsenti ja viljakust.

Järgnevalt on esmatähtsana mainitud valiku-tegurid välja toodud ka täpsemalt, kliendigruppide lõikes.

Äärmiselt oluliseks peab jõudluskontrolli 35% klientidest. Kusjuures db-Planeri aretusversiooni kasutajate keskmine hinnang JKK teenuste olulisusele (viiepalliskaalal) on 4,40 ja tootmisversiooni kasutajate vastav hinnang on 4,14.

Kõrgeim keskmine olulisusehinnang on „100-299 emise“ kasvatajate grupis, madalaim „üle 600 emise“ kasvataja hulgas.

Keskeltläbi 73 protsenti klientidest leidis, et neil on piisav ettekujutus JKK teenustest, 27 protsendil on infot pigem liiga vähe.

Täiendavat koolitust vajaks 88% klientidest. Järgnevalt on klientide koolitusvajaduse hinnangud välja toodud ka segmentide lõikes. Nagu näha, sooviksid kõik üle 600 emise kasvatajad täiendavat koolitust.

Rohkem koolitust soovivad just jõudluskontrolli olulisemaks pidavad kliendid ja need kliendid, kes kasutavad db-Planeri aretusversiooni. Koolitust soovivad kliendid on JKK teenustest kõrgeimad olulisusehinnangud andnud jõudluskontrolli alasele nõustamisele ja aretusväärtuste arvutamisele.

Enim koolitust oodatakse aretusväärtuste ja muude andmete tõlgendamiseks, nagu on näha järgmisel joonisel. db-Planer’i kasutamine on aga tähtsuselt viimane, seda soovib vaid 30% kõigist klientidest.

Eripärana võib välja tuua selle, et muude võrdlusandmete tõlgendamisest on tootmisversiooni kasutavad kliendid suhteliselt vähem huvitatud.

	AV tõlgendamine	muud võrdlusandmed	Db-Planer	internetilehelt info leidmine
Db-Planeri tootmisversioon	69,20%	30,80%	38,50%	53,80%
Db-Planeri aretusversioon	72,20%	66,70%	27,80%	33,30%

Järgnevas tabelis on välja toodud klientide keskmised olulisuse- ja rahuloluhinnangud erinevatele JKK poolt pakutavatele teguritele. Keskeltläbi kõige olulisemaks teguriks on jõudluskontrolli alane nõustamine ja muu info andmine, millele järgnevad farmi management’i programm ja aretusväärtused.

Suhteliselt madalamaid rahuloluhinnanguid on saanud samuti management’i programm ja nõustamine ja muu info andmine. Märkimisväärne on üpris kõrge rahulolu aretusväärtustega.

Olulisuse ja rahuloluhinnangud on välja toodud ka db-Planeri versioonide lõikes. Nagu näha, on aretusfarmidele peaaegu kõik tegurid olulisemad kui tootmisfarmidele ja samas on nad ka keskmiselt rahulolevamad. Rahulolematuseks annab aretajatel taas põhjust db-Planer ja nõustamine.

Järgnevalt on näha, et kliendid, kes JKK teenuseid äärmiselt oluliseks peavad ja nendega piisavalt kursis on, annavad tegelikult nii nõustamisele, kui ka aretusväärtustele kõrgema rahuloluhinnangu.

Klientide poolt avaldatud soovid JKK-le olid järgnevad:

• edastada uut infot,
• anda infot paremate tõuomaduste ja juurdekasvuga farmidest,
• ning korraldada nõupidamisi.

Kommentaarina oli veel lisatud, et kuna majanduslikud tingimused on seakasvatuses väga rasked, siis on perspektiivsete ülesannetega raske tegeleda.

Järgnevas tabelis on hinnangud välja toodud segmentide lõikes. Kusjuures „üle 600 emise“ segmendil on kõige vähem etteheiteid.

Kuna probleeme on eelkõige jõudluskontrolli oluliseks pidajatel ja aretusfarmidel siis võib arvata, et ette heidetakse just ebaotstarbekust.

Eelistatuimaks infoallikaks on JKK- koduleht, millele järgnevad vahetu suhtlemine ja infopäevad. Nagu alljärgnevast tabelist nähtub, on eelistatud infoallikad erinevates segmentides mõnevõrra erinevad. „Üle 600 emise“ omanikest eelistab seega 60% vahetut suhtlemist. Väiksemate loomapidajate eelistused kalduvad aga hoopis infolehe kasuks.

Alumisest tabelist võib välja lugeda, et kliendid, kellel on infot JKK kohta pigem liiga vähe, „toetuvad“ rohkem infopäevadele ja telefonivestlusele.

Enim täiendavat infot soovitakse jõudluskontrolli ja aretuse ning söötmise valdkondades.

Alljärgnevatel joonistel on ka täpsemalt välja toodud klientide keskmised hinnangud erinevatele valdkondadele. Kusjuures näha võib, et aretusversiooni kasutajad on kõiki valdkondi suhteliselt tähtsamaks pidanud.

Internet on olemas 71 protsendil klientidest ja ka ülejäänud kavatsevad peaaegu eranditult internetile ligipääsu hankida.

Täpsemalt analüüsides selgub, et „üle 600 emise“ kasvatajaist on 80 protsendil olemas internet. Sama suhtarv kehtib ka aretusversiooni kasutajate hulgas.

Kliendid, kellel on ligipääs internetile, on JKK teenustega ka suhteliselt paremini kursis.

14. Kuivõrd suudavad kliendid JKK-kodulehel pakutavat infot ära kasutada?

Täpsemast analüüsist selgub omakorda, et väljatoodavaid andmeid suudavad ära kasutada eelkõige suuremad kliendid ja ka aretusversiooni kasutajad.

Kliendid mainisid uuringus, et eriti vajalikud on neile:

Veel mainiti seda, et kõik uus on oodatud; ning teisalt ka seda et kuigi andmed on olulised, on aeg on piiratud.

Paaride valiku programmi peab kasulikuks abivahendiks 16% klientidest. Samal ajal kui 55% klientidest seda sisuliselt ei kasuta.

Alljärgnevatest tabelitest nähtub, et ebapopulaarne on paaride valiku programm „1-99 emise“ kasvatajate seas. Samuti kasutavad programmi suhteliselt rohkem aretusfarmid. Kusjuures ükski tootmisversiooni kasutaja ei pea paaride valiku programmi kasulikuks abivahendiks!

Põlvnemisandmeid peavad seakasvatajad keskeltläbi kõige usaldusväärsemaks. Järgnevad J SAV ja V SAV.

Db-Planeri tootmisversiooni kasutajad on ilmutanud keskeltläbi suuremat usaldust nii põlvnemis- kui ka jõudlusandmete osas.

Nii põlvnemis- kui ka jõudlusandmeid on oluliselt usaldusväärsemaks pidanud kliendid, kellel on JKK teenustest parem ettekujutus.

Siinkohal märkis 65% aretusversiooni kasutajaist, et J SAVon nende jaoks aretusotsuste tegemisel esmatähtis tegur. V SAV-i pidas esmatähtsaks aga 50 % aretusfarmidest.

Jooniselt on näha, et kindlasti on sellest võimalusest huvitatud 43% tootmisversiooni kasutajaist, samapalju on ka kõhklevaid, kuid tõenäoliselt siiski huvitatud kliente.

20. Klientide olulisuse- ja rahuloluhinnangud JKK teenuse „pehmete“ omaduste kohta

Tabelites on välja toodud klientide keskmised olulisuse- ja rahuloluhinnangud erinevatele aspektidele JKK-ga suhtlemisel. (Tegurite aluseks on kohandatud SERVQUAL-i mudel). JKK tegevuses peavad seakasvatajad kõige olulisemaks usaldusväärsust, korrektsust probleemide lahendamisel, koostöövalmidust ja kõrget erialast kvaliteeti. Kõrge rahuloluhinnangu on saanud personaalsus ja koostöövalmidus. Samas ollakse JKK usaldusväärsuse ja korrektsusega probleemide lahendamisel suhteliselt vähem rahul.

Erineva suurusega kliente võrreldes võib öelda, et suurkliendid peavad enamikku tegureist suhteliselt olulisemaks. Samas on nad andnud ka suhteliselt kõrgemaid rahuloluhinnanguid. Lisaks ilmneb, et kõigi teguritega on suhteliselt rahulolematum „1-99 emise“ segment.

25% vastanuist märkis, et andmeid sisestatakse db- Planerisse vaid vahetult enne JKK-le saatmist.

Segmentide lõikes on vastavad andmed ära toodud järgnevas tabelis. Nagu näha, sisestab andmeid vaid enne JKK-le saatmist ca. 42% alla 299 emise kasvatajast. Suuremad farmid on siiski usinamad sisestajad.

Tootmisversiooni kasutajate hulgas on „vaid enne JKK-le saatmist“ andmete sisestajaid tunduvalt rohkem, kui aretajate seas.

Klientide ettepanekud olid järgmised:

• programmi võiks eestikeelseks teha,
• võiks lisada söötmisprogrammi,
• lisada võiks suguluse kontrolli,
• pesakondade võõrutuskaalud võiksid analüüsides kajastuda.

Eranditult 100% vastanud klientidest märkis, et on andmevahetusega üpris rahul. Rahulolematuid ei olnud. Samuti ei mainitud ühtegi põhjust rahulolematuseks.

Kogu kliendibaasi kohta võib öelda, et täiesti vastuvõetavaks peab hindasid 12% klientidest.

Jooniselt on näha, et proportsioon erinevate pakettide eelistajate vahel on peaaegu sama, mis eelnevas maksevalmiduse küsimuses.

Üpris loogiline tulemus on see, et JKK mahukama paketi eelistajatest on 25% märkinud, et praegune hind on täiesti vastuvõetav. Samuti on selgelt näha, et JKK hinna vastuvõetavuse ja soovitava paketi vahel on tugev seos. (Mahukama paketi eelistajate jaoks on hind suhteliselt vastuvõetavam.)

Nõustaja teenust soovib lisatasu eest kasutada 17 klienti ehk 52% vastanuist, kusjuures erinevate suurustega sigalates oli see osakaal enam-vähem samasugune. Vaid üle 600 emise kasvatajad vajavad nõustamist suhteliselt vähem.

db-Planeri aretusversiooni kasutajaist sooviks nõustamist 42%, tootmisversiooni kasutajaist aga 64%.

Nagu selgus, vajaks suurim osa tasulise JKK nõustaja teenuse kasutajatest aretusalaste kitsaskohtade analüüsi ja söötmise alast nõustamist.

Muude nõustamise valdkondadena märgiti:

• tehnoloogia ja ehitus,
• finantsküsimused,
• veterinaaria (toodi eraldi välja),
• euronõuetele vastavus,
• üldine ja hästi tark nõustamine (nn. kõiketeadja)

Vastanud klientide sigadel kulub 100 kg massi saavutamiseks keskmiselt 190 päeva, mille jooksul sead saavad keskmiselt 379 kg sööta. Keskmine söötmispäeva maksumus on 7,8 krooni ning üks elus põrsas pesakonnas rohkem annab kliendile keskmiselt 538,22 krooni lisatulu.

Otseseid seoseid on nende näitajate vahel on nii väikese uuritavate arvu juures väga raske välja tuua.

Järgnevas tabelis on vastavad keskmised näitajad välja toodud ka täpsemate kliendigruppide lõikes.

Järgnevatest tabelitest on näha, et üksnes seakasvatus on põhitegevusalaks 70 protsendil aretusversiooni kasutajaist. Samuti on üksnes seakasvatusega hõivatud just suuremad kliendid. (Kuna osad kliendid märkisid mitu põhitegevusala, on rea summa üle 100%.)

Muude tegevusaladena märgiti: jõusöötade ja kontsentraatidega tegelemist ning liha töötlemist.

Jooniselt on näha, et 79% JKK seakasvatuse klientidest on aretusühistu liikmed.

Kui tootmisversiooni kasutajaist on aretusühistu liikmeid 54%, siis aretusversiooni kasutajaist on ühistu liikmeid juba 95%.

Nii aretusühistu liikmed, kui ka mitteliikmed, peavad JKK teenuseid keskeltläbi sama oluliseks, samuti on kursisolek JKK teenusega sisuliselt võrdne. Küll on aga mitteliikmete seas koolitusvajadus 15% suurem. Rahulolu erinevate teguritega ja andmete usaldusväärsus on liikmete ja mitteliikmete seas sisuliselt võrdsed.