2007. aasta jõudluskontrolli aastakokkuvõtted

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2008 seisuga 1 276 karja ja 94 671 lehma, mis moodustab 91% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (15 095), Lääne-Virumaal (12 203) ja Pärnumaal (9 946).

Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2007. aasta keskmine piimatoodang 7 052 kg. Võrreldes 2006. aastaga on piimatoodang suurenenud 190 kg.

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7 273 kg ja eesti punasel tõul 6 476 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4 469 kg.

2007. aastal oli tervelt kuues maakonnas keskmine piimatoodang üle 7 000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on: Põlvamaal (7 884 kg), Tartumaal (7 699 kg), Lääne-Virumaal (7 483 kg), Järvamaal (7 431 kg), Jõgevamaal (7 285 kg) ja Raplamaal (7 063 kg).

Parimad karjad aasta keskmise piimatoodangu järgi olid järgmistel loomaomanikel:
3-10 aastalehmaga karjadest Helju Jaakson (karjas 5 lehma) – 9 470 kg;
11-100 aastalehmaga karjadest Lea Puur (karjas 34 lehma) – 11 040 kg;
üle 100 aastalehmaga karjadest Põlva Agro OÜ (karjas 1123 lehma) – 11 181 kg.

2007. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomaomanike karjades:
3-10 aastalehmaga karjadest Aare Roots Lääne-Virumaalt (karjas 5 lehma);
11-100 aastalehmaga karjadest Illar-Arved Lüllmaa Raplamaalt (karjas 11 lehma);
üle 100 aastalehmaga karjadest Merix Kinnisvara AS Jõgevamaalt (karjas 188 lehma).
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem on piim.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2008 seisuga 275 karja 9 971 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 715 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Läänemaal (1 787), Saaremaal (1 373) ja Hiiumaal (1 213).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (3 383), seejärel limusiini (2 617) ja herefordi (2 551) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiste arv (405), limusiini tõug 167 ja simmentali tõug 121 veise võrra. Eelmise aasta alguse seisuga oli kõige rohkem aberdiin-anguse tõugu, seejärel herefordi ja limusiini tõugu veiseid.

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveistekarjad on:
Karitsu Rantšo OÜ Raplamaalt (veiseid 309);
OÜ Saare Veisekasvatus Saaremaalt (veiseid 302);
Kirbla OÜ Läänemaalt (veiseid 246).

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2008 seisuga 38 seafarmi ja 14 387 siga, mis moodustab 40% põhikarja sigadest Eestis. Võrreldes eelmise aasta algusega, on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 13%.

Suurima viljakusega emised kuulusid Ermo Sepale Lääne-Viru maakonnast, kus sündis 11,9 elusat põrsast pesakonnas. Järgnesid OÜ Saare Peekon Saare maakonnast ja OÜ Pihlaka Farm Harju maakonnast, kus vastav näitaja oli 11,5.

Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati OÜ-s Pihlaka farm (11,3). Geneetilise hindamistulemuse alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead OÜ Estpig Tännassilma farmile Järva maakonnast, kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 117,9. Viljakuse geneetilise hindamise järgi olid parimad emised Osaühingul Fazenda Lääne maakonnast (keskmine indeks 108,5).