Ka lehmad vajavad "iluund"

Sellega, et veiste heaolu mõjutab nende lamamiskäitumist, ollakse nüüdseks valdavalt nõus. Mõni aeg tagasi Rootsi Põllumajandusülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlaste tehtud uuringu tulemuste kohaselt kulutavad veised lamamisajast kindla osa ka magamisele.

Piimalehmade une mõistmine võib aidata keskenduda teguritele, mis kas soodustavad või pärsivad nende und. See tähendab, et rohkem hakatakse tähelepanu pöörama pigem lamamisaja kvaliteedile kui selle kvantiteedile, sest üsna kindlasti on lehmade lamamisaeg, uni, heaolu ja piimatoodang omavahel seotud.

Une staadiumid

Lübecki ülikooli teadlased on defineerinud und kui organismi mittevalveloleku seisundit mille ajal reageerimisvõime on vähenenud. Lehmade une staadiumid on tukkumine, silmade aeglase liikumise staadium (NREM-uni) ja silmade kiire liikumise staadium (REM-uni).

Tukkumine on tähelepanuvõime seisund, mis hõlmab halli ala täieliku ärkveloleku ja uinumise vahel. Lehmade puhul on see staadium üldiselt äratuntav sellest, et nad lamavad vaikselt puhkeasendis ja nende silmalaud on lõdvestunud. Tukkudes veedavad lehmad umbes ühe kolmandiku ööpäevast. Tukkudes ja NREM-une ajal lehmad sageli ka mäletsevad. NREM-unel on taastav funktsioon ja see aitab organismil energiavarusid taastada. Äratuntav on NREM-uni selle järgi, et loom lamab rahulikult ja ta pea on tõstetud, mis aga teeb selles unestaadiumis looma ärkvelolijatest raskesti eristatavaks.

Vastupidiselt NREM-unele on REM-uni lihtsamini äratuntav, sest looma lihased, eriti kaelalihased, on lõdvestunud, aeg-ajalt on näha lihaste tõmblemist ja looma silmad liiguvad laugude all kiiresti. REM-uni tugevdab organismi immuunsüsteemi.

Varem arvati, et uni on progresseeruv protsess ärkvelolekust kuni NREM- ja sellest edasi REM-uneni. Siiski on teadlased praeguseks jõudnud arusaamisele, et täiskasvanud lehmadel ei pruugi unetsüklite järjekord olla etteaimatav. Tõenäosus, et mingile kindlale tsüklile järgneb järgmine, on sama suur, kui et järgneb hoopis ülejärgmine või eelmine tsükkel.

Vanuse ja laktatsiooni mõju

Prantsusmaa rahvusliku veterinaariakooli teadlased olid esimesed, kes 1972. aastal alustasid piimalehmade une uurimist, kasutades koljusse paigaldatud elektroode. Nad tegid kindlaks, et lehmad lamavad 10–12 tundi ööpäevas ja sellest magavad nad umbes 4 tundi ja tukuvad umbes 8 tundi. Uuemate uuringute kohaselt on laudas peetavate piimaveiste unerežiim ööpäevase mustriga, mis tähendab, et põhiliselt magavad nad öösel kui laudas on vähem segavaid tegureid. Siiski ei pruugi see kehtida lautades, kus lüps ja sööda jagamine toimuvad öisel ajal.

Une ja ärkveloleku omavaheline proportsioon võib sõltuda pigem loomade vanusest (täiskasvanud lehmad vs vasikad) ja laktatsioonijärgust kui tugevast ööpäevasest tsüklilisusest. Näiteks on prantsuse teadlased leidnud, et NREM-unne võivad lehmad jääda ka seistes kuid REM-uni on võimalik vaid juhul, kui loomad lamavad. Sama kehtib ka mäletsemise kohta – mäletsedes saavad nad olla NREM-unes, kuid mitte REM-unes.

Helsingi Ülikooli teadlased on üritanud mitteinvasiivseid meetodeid kasutades välja selgitada grupisulgudes peetavate vasikate ärkveloleku ja une kestust ja proportsioone. Kogu uneajast (90 tundi ja 30 minutit) moodustas 25% 50 uinakut, mis kestsid kauem kui 30 sekundit. Täpsemalt moodustas vasikate uneajast NREM-uni 55% ja REM-uni 45%. Samuti leidsid teadlased, et vasikate erinevaid unestaadiumeid on võimalik tuvastada vastavalt vasika puhkeasendile.

Rootsi Põllumajandusülikooli teadlaste hinnangul ei kehti see täiskasvanud lehmade puhul. Tukkumise NREM-unest eristamine ainult vaatluse põhjal pole võimalik, sest mõlema unestaadiumi puhul on looma puhkeasend väga sarnane.

Vasikatel teadlased tukkumist ei tuvastanud ja nad arvavad, et vasikatel ei ole vaja tukkuda, sest neil on magamiseks rohkem aega kui täiskasvanud lehmadel.

Unemustrid ei sõltu ainult vanusest, neid mõjutab ka lehma laktatsioonijärk. Teadlased leidsid, et laktatsiooni alguses ja laktatsioonikõvera tipus magavad lehmad 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui kinnislehmad. Üks võimalik põhjendus sellele võib olla, et kui loomad kulutavad söömisele rohkem aega, siis jääb neil muuks (ka magamiseks) aega vähem. Samas kinnislehmade NREM-uni on pikem ja laktatsioonikõvera tipus on pikem REM-une staadium. REM-une osakaalu kerge suurenemine tipptoodangu perioodil võib olla tingitud vajadusest kompenseerida kogu uneaja vähenemist (söömisele kulub rohkem aega) pärast poegimist.

Uni ravib

Kuigi piimaveiste une kohta on veel palju vastamata küsimusi, saab teiste loomaliikidega tehtud uuringutega paralleele tõmmates väita, et uni on looma heaolu seisukohast kriitilise tähtsusega. Näiteks hiirtel, kellel ei lastud 24 tundi uinuda, langes vere B-lümfotsüütide arv. Sellise languse üheks negatiivseks küljeks on asjaolu, et organism sõltub nendest rakkudest, et saavutada tugev kaitse ”tuttavate” haigustekitajate vastu. Üldisemalt on nii, et öösel magades läbib keha põletikueelse staadiumi ja päeval ärkvel olles on  keha keskkond põletikuvastane.

Põletikueelne staadium on oluline seetõttu, et ergutab sekundaarset immuunsüsteemi võitlema haigustekitajatega. Põletikuvastane staadium aitab reguleerida ja rahustada põletikueelses staadiumis organismi, selleks et ära hoida autoimmuunse reaktsiooni teket, mille korral keha hakkab ründama enda rakke. Uuringutulemused näitavad, et unepuudus pikendab põletikueelset staadiumit, mis omakorda viib kroonilise kerge põletikuni ja imuunsuse nõrgenemiseni.

Isegi mõni tund vähem und suurendab inimestel südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja gripi riski. Lehmade puhul nõrgestab uneaja piiramine immuunfunktsioone, suunates keha ressursid mujale kui piimatoodangule.

Asemete mõõtmed, vabade kohtade olemasolu (asustustihedus) ja sotsiaalne hierarhia grupis mõjutavad loomade lamamisaja pikkust, kuid ei ole veel lõpuni selge, kuidas need tegurid mõjutavad lehmade und. Kindel on siiski see, et lamamisaeg mõjutab lehmade toodangut, tervist ja heaolu ning et lehma uneaeg ja -mustrid on seotud lamamisaja pikkusega.

 

Infolehe koostamisel on kasutatud piimandusajakirjas Progressive Dairyman avaldatud materjale


Viimati uuendatud 04.10.2018

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number