Kompleksne lähenemine bakterite üldarvu vähendamisele

Kõrge bakterite üldarv on üks peamisi piima kvaliteedi halvenemise põhjuseid. Isegi kõrgpastöriseeritud piimas võivad bakterid enne kuumtöötlemist olla jõudnud toota ensüüme, mis rikuvad piima maitset ja kvaliteeti.

Euroopa Liidus on müügipiima bakterite üldarvu piirnormiks seatud 100 000 PMÜ/ml, arvutatuna kahe kuu geomeetrilise keskmisena. Puhta lehmapiima bakterite üldarv ei ole kõrgem kui 5000 juhul, kui lüpsiseadmed, torustik ja piimatank on korralikult pestud. 10 000–15 000 PMÜ/ml bakterite üldarvu korral on sageli võimalik tuvastada bakterite elutegevusele viitavat biokilet või piimaklompe näiteks piimatanki sissevooluava juures või teistes kohtades, kuhu on paigaldatud kummitihendid, ja biokilet piimamõõturites või piimatankis.

Esmalt kontrolli võimalikke põhjustajaid

Mida teha juhul, kui tankipiima bakterite üldarv on kõrgem kui 5000 PMÜ/ml või kui piim ei vasta töötleja kõrgeima kvaliteediklassi nõuetele? Enamus piimatootjaid alustab vea otsimist piima jahutamistsükli ja lüpsiseadmete, piimatorude ning -tanki pesuprogrammi kontrollimisest. Pesu efektiivsus sõltub suurel määral vee temperatuurist, kogusest ja õige pesuvahendi valikust ning selle kontsentratsioonist. Kui loomapidaja ei leia ise probleemile lahendust, kutsutakse appi kas lüpsiseadmed paigaldanud firma tehniku või nõustaja/konsulendi ning järgmine kord, kui tankipiima bakterite üldarvu määratakse, on suure tõenäosusega see number muutunud väiksemaks. Sageli siiski pole see number langenud alla 5000, mis tähendab, et piima bakterite üldarvu järjekordne suurenemise risk pole kuhugi kadunud. Probleem ongi selles, et tihti otsitakse vigu vaid jahutus- ja pesuprotsessist ning unustatakse ära teised tegurid, mis piima kvaliteeti mõjutada võivad. Bakterite allikale aitab jälile saada EPJ teenus BAK 4.

Tegurid, mida sageli ei märgata

Üks kõrge bakterite üldarvu peamiseks põhjuseks on asjaolu, et paljud loomapidajad ei ole udara lüpsieelsel puhastamisel ja lüpsihügieeni nõuete järgimisel piisavalt põhjalikud ja järjekindlad. Paljud lehmalt pärinevad bakterid võivad jõuda piimasse ja tõsta tankipiima bakterite üldarvu. Sageli aitab probleemi lahendada korralik nisade lüpsieelne desinfitseerimine ja eellüps ning üks puhas udarapuhastuslapp lehma kohta. Samas mõnikord on bakterite üldarvu suurenemise põhjuseks mastiiti tekitavad bakterid ja sageli jäetakse see põhjus tähelepanuta. Eriti streptokokid võivad olla väga kõrge bakterite üldarvu põhjustajad. Isegi üks ägeda streptokokkpõletikuga lehm võib keskmise bakterite üldarvu tuhandepealise karja tankipiimas tõsta üle 100 000 PMÜ/ml. Seetõttu võivad uued streptokokk-põletikud olla piima kvaliteedile pidevaks ohuks. Kui tankipiima bakterite üldarv on tõusnud, tuleks kindlasti kontrollida, kas põhjuseks võivad olla mastiiditekitajad. Eriti oluline on kontrollida Streptococcus uberise ja Streptococcus agalactiae olemasolu.

Lisaks muule võivad bakterite üldarvu tõusu põhjustada ka silost pärinevad bakterid. Klostriidia ja bacilluse eosed satuvad piimasse saastunud allapanu kaudu ja puuduliku lüpsihügieeni tõttu. Need eosed on võimelised arenema bakteriteks ja paljunema nii allapanus kui piimas ka madalal temperatuuril ning põhjustama bakterite üldarvu tõusu.

Teades seoseid pidamistingimuste ja kindlate bakterite esinemise vahel on loomapidajal lihtsam vältida bakterite üldarvu tõusu. Tankipiima bakteriaalne analüüs aitab leida bakterite üldarvu tõusu põhjust ning näitab kätte kohad, kust probleemile lahenduse otsimist alustada.

Mida teha kui BAK 4 testi tulemuste põhjal on teie karjas:

Pseudomonas ‒ kontrollige, kas piimatankide jahutus- ja pesusüsteemid töötavad korrektselt.

Streptococcus spp. ‒ kontrollige, kas tankipiimas leidub Streptococcus uberist või Streptococcus agalactiaet.

Streptococcus agalactiae ‒ eraldage või praakige kõik positiivsed lehmad. Kontrollige 10-20 kõrge SRA-ga lehma bakteri leviku hindamiseks. Praakige kõik lehmad, kelle nisadel või udaraveeranditel on kliinilisi muutusi. Penitsilliini kasutades on üksiklooma tervistumise tõenäosus pärast esimest ravikorda ~80%. Pärast teist ravikorda on tervistumise tõenäosus väga väike, seepärast praakige, kui loom on pärast esimest ravikorda ikkagi positiivne. Jätkake positiivsete loomade eraldamist ka pärast seda, kui neid on ravitud ja seejärel tunnistatud negatiivseteks.

Streptococcus uberis ‒ keskenduge kliiniliste juhtude varajasele ravile penitsilliiniga.

Allapanu kvaliteet on väga oluline, lisage aseme tagumisele meetrile värsket allapanu vähemalt kaks korda päevas ja eemaldage asemelt sõnnik vähemalt neli korda päevas. Asustustihedus, eriti sügavallapanul äsjapoeginutel, ei tohi ületada soovituslikke piirnorme.

Enterobacteriacea/Enterococcus ‒ kontrollige allapanu kvaliteeti ja lüpsihügieeni. Allapanu kvaliteet on väga oluline, lisage aseme tagumisele meetrile värsket allapanu vähemalt kaks korda päevas ja eemaldage asemelt sõnnik vähemalt neli korda päevas. Nisade lüpsieelseks ettevalmistamiseks/puhastamiseks kasutage vahtu, oluline on, et enne lüpsiseadme allapanekut oleks nisa võimalikult puhas. Kontrollige, kas tankipiimas leidub klebsiellat, E. coli't või enterokokke.

Bacillus/Clostridium ‒ kontrollige silo kvaliteeti. Võimalusel vahetage silo. Allapanu kvaliteet on väga oluline, lisage aseme tagumisele meetrile värsket allapanu vähemalt kaks korda päevas ja eemaldage asemelt sõnnik vähemalt neli korda päevas.

Nisade lüpsieelseks ettevalmistamiseks/puhastamiseks kasutage vahtu, oluline on, et enne lüpsiseadme allapanekut oleks nisa võimalikult puhas.

 

Refereeritud artiklist “A holistic approach to reducing TBC”, Jorgen Katholm, DNA Diagnostic, Snorri Sigurdsson, SEGES, Taani; Dairy Global, 2017


Viimati uuendatud 09.01.2018

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number