Mida silmas pidada loomade ekspordil

Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Eestis on piimaveiste kasvatamisel pikaajalised traditsioonid. Tänapäevastel piimatootjatel on lisaks oma toodangu müügile võimalus täiendavat tulu teenida ka tõuveiste müügist. Taasiseseisvumisperioodil on Eestis suudetud uuesti käivitada regulaarne aretusveiste müük. Kuni Euroopa Liiduga liitumiseni 2004. aastal oli aeg suhteliselt keeruline. Varasemad kontaktid enam ei toiminud ja suur idaturg oli meie jaoks olematuks muutunud. Esialgu alustati loomade müümist Euroopa Ühenduse maadesse ning hiljem on avanenud eksporditurud ka kolmandatesse maadesse. Meie karjakasvatajate jaoks on oluline, et meil oleks häid kontakte tõuveiste müügiks nii Euroopa kui väljaspool Euroopa Liitu olevatesse maadesse. Uutele turgudele ligipääsemiseks on aga vaja palju eelnevat tööd teha. Samas peavad olema mõlemad riigid asjast huvitatud. Enamjaolt kolmandate riikidega kauplemiseks on vaja alustada poliitilisel tasemel vastastikuse koostöö memorandumi allkirjastamisest. Alles seejärel on võimalik riikide veterinaarteenistuste poolselt ekspordisertifikaatide kooskõlastamine. Eestist on müüdud tõuveiseid väljaspool Euroopa Liidu riike Vene Föderatsiooni, Valgevenesse, Usbekistani, Georgiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Türki. Lisaks on huvi tuntud meie tõuveiste vastu ka mitmetes teistes riikides.

Kuidas ja millistel tingimustel on meie veisekasvatajatel võimalik oma karjast tõuveiseid müüa?

Üldjuhul on tõuveiste müügiks välja töötatud ostja poolt nii zootehnilised kui veterinaarsed nõuded, mida tuleb müümisel järgida. Zootehniline spetsifikatsioon kirjeldab tõumullikate vanust müügi hetkel, tiinestamise vanust, esmapoegimise iga, veise ema piimatoodangu nõudeid, võimalusel ka seemenduspullide järglaste järgi hindamise andmeid; nõutav on müügilooma puhtatõulisus ning kolme eellaste rea olemasolu. Kõik see informatsioon sisaldub looma müümisel tema põlvnemistunnistusel. Põlvnemistunnistus on originaaldokument, mida aretusorganisatsioon annab välja ning millel on lisaks tõuraamatupidaja pitsat ja vastutava isiku allkiri.

Millised on suurimad zootehnilised puudused meie farmides, mida saaksime parandada?

Kuigi üldjuhul on teada Eesti piimalehmade kõrge toodangutase, siis ikkagi nõuavad ostjad, et ema esimese laktatsiooni toodang ei oleks väiksem kui 8000 kg ja hilisematel laktatsioonidel 8500 kg. Siin arvestatakse kõrgemat laktatsiooni piimatoodangut. Toodangunõuded erinevad ka tõugude vahel, sealjuures punasele tõule võivad kehtida pisut väiksemad toodangunumbrid. Sageli jälgivad ostja esindajad ka piimas sisalduvaid kuivainenäitajaid. Peab arvestama, et sageli on ostjatel suured unistused saada veelgi kõrgemate piimatoodangunäitajatega eellaste järglasi. Etteantud toodangunäitajad on siiski väiksemad meie riigi keskmisest piimatoodangust. On mõistetav, et ka tulevikus on turustamise huvides iga sihtkohta müüdud loomapartii reklaamiks uute klientide leidmisele. Partiide keskmised emade toodangud aga ulatuvad sageli 10 000 kilogrammini, mis näitab, et toodangutingimuste täitmine ei osutu tõuveiste müümisel meile takistavaks. Probleem võib olla hoopis esimesel laktatsioonil praagitud emade järglaste müümisel, kuna vajalikku toodangunõuet mittelõppenud laktatsioonil ei saavutatud. Vahetevahel aktsepteeritakse ka mullika vanaema piimatoodangut. Teiseks suurimaks probleemiks on mullikate tiinestumisvanus. Kui varasemalt oli mureks liiga hiline tiinestumisvanus, siis korraliku noorkarja kasvatamise juures saavutavad tänapäeval mullikad seemenduseks vajaliku eluskaalu tunduvalt varem, mistõttu farmerid ei jälgi alati ka looma vanust. Müügiks kasvatatud mullikatel ei tohiks olla seemendusvanus vähem kui neliteist kuud. See annab võimaluse looma korralikuks arenguks ning hilisemalt ei jääks ka müügipartii ebaühtlaseks. Paratamatult jäävad väga noorelt tiinestatud mullikad väiksemaks kui õigel ajal tiinestatud mullikad.

Suur potentsiaal jääb meie karjades kasutamata liiga suure mullikate vabapaarituse osatähtsuse pärast. Üldjuhul on paljude riikide nõuetes keelatud vabapaarituse teel tiinestatud mullikate ostmine, kuna puudub täpne teadmine looma tegeliku oodatava poegimise kohta. Loomapidajal jääb siis koostöös veterinaari või seemendustehnikuga täiendavaks kohustuseks võimalikult täpse tiinestumise kuupäeva väljaselgitamine. Tõudokumentidel on vajalik märkida vaid tiinestava seemenduse kuupäev, mitte paaritusperioodi vahemik. Samas jääb kontrollimata noorpullide kasutamisel väga oluline osa noore lehma geneetilisest potentsiaalist kasutamata ka siis, kui loomad jäävad oma karja täienduseks. Seega paneksin kõikidele farmeritele südamele korraldada farmi töö selliselt, et ka mullikad saaksid kunstliku seemenduse teel tiinestatud. Veelgi enam, tulevikus müügiloomade hulga suurendamiseks on võimalik kasutada ka suguselekteeritud spermat. Teada on ju, et mullikatel on tiinestumine parem kui lehmadel. Samas peab siis oskama planeerida, milliseid mullikaid soovitakse hiljem oma karjast müüa. Ostjad üldjuhul ei ole suguselekteeritud spermaga tiinestud mullikate eest suuremat hinda nõus pakkuma. Ka väga hiline tiinestamise vanus ei sobi paljudele ostjatele, eeskätt on siin probleemiks looma vanus esmapoegimisel üle 28 elukuu. Samuti on liiga heas toitumuses loomade müük paljudele ostjatele takistuseks. Müügimullika eluskaal sõltub looma vanusest ja tiinusest ning peaks pakkumise hetkel ületama 500 kg piiri.

Igasugune müük on omaette protsess, seda enam on oluline elusloomade müügil loomade esitlemine pakkumiseks. Loomi peaks olema võimalik fikseerida, loomade pakkumise ala peab olema varustatud rohke kuiva aluspanuga, vabapidamisel olevad loomad peaksid olema eraldatud või märgistatud. Erineva vanuse või suurusega loomad peaksid olema fikseerimisel paigutatud eraldi, et ei tekiks ebaühtlast pakkumist. Kindlasti on oluline, et loomad oleksid ka sõnnikust puhtad. Loomad peavad olema nudistatud, neil ei tohi olla liignisasid, nahakahjustusi või -haigusi (papilloom, pügajaraig). Eelnevalt peaks üle vaatama ka tagajalgade kannaliigeste ning esirandmete olukorra, et pakutavatel loomadel ei esineks turseid ega põletikulisi protsesse. Ka tuleks üle kontrollida looma sõrgade olukord ning vajadusel teha korrigeerivat värkimist. Vajalike tegevuste hulk tundub küll pikk olevat, kuid meie karjakasvatajad on olnud väga tublid. Enamusel veisekasvatajatel, kelle tegevuste hulka kuulub ka tõuloomade müümine, on see igapäevane rutiinne toiming ja nad on pidevalt kontaktis piirkonda teenindavate aretusspetsialistidega.

Edukaks tõuveiste müügitöö korraldamiseks on hea selle tegevuse planeerimine. Farmerite poolt oleks suureks abiks, kui oma kavatsusest loomi müüa antakse varakult teada ning müügiloomi hakatakse varem pakkuma, et ei tekiks probleemi hiljem suure tiinusega loomade (üle 7 kuu) transportimisel. Eesti tõuaretustööd ja head karjakasvatamise taset tuntakse hästi. Ka kriisiaegadel, kui valitsevad madalad piimahinnad, on saadud tõuveiseid müüa. Eelmise kriisi ajal aitas paljusid tõuloomi hoida lihatööstusesse sattumisest võimalus nende turustamiseks tõuloomadena, kuigi mitte selliste hindadega, mida normaalses turuolukorras oleks olnud võimalik farmeritel saada.

Miks on Eesti tõuveised hinnatud välisklientide seas?

Meil on olemas hea karjastruktuur, mis võimaldab komplekteerida ka suuri partiisid; suurkarjade loomad on sotsiaalsemad, parema stressitaluvusega, mis võimaldab ka kergemat kohanemist uues keskkonnas; samuti on ühest farmist pärinev partii ühtlasem. Meie karja toodangutase on kõrge nii Eestis kui ka uues sihtkohas, mida tihti tuuakse võrdlusena välja samas farmis olevate Hollandi ja Saksamaa päritolu mullikate puhul. Meie tõuaretuse ja jõudluskontrolli süsteem on usaldusväärsed ning tõuveiste põlvnemistes on väga palju rahvusvaheliselt tunnustatud eellasi. Meie müügitöö korraldamine on professionaalne, ettevalmistatud on nimekirjad ning vajalikud dokumendid nii valiku kui karantiiniperioodi või loomade transportimiseks.

Kui räägitakse, et igal riigil peaks olema nn oma Nokia, siis meie tuntus põllumajanduses on kindlasti meie tõuveised. Kui paljudes valdkondades soovitakse saada oma kauba eest vähemalt Euroopa keskmist hinda, siis tõuloomade müümisel saavad meie farmerid oluliselt kõrgemat hinda, kui makstakse Euroopas keskmisena. Oleme selle üle uhked ja pingutame selle nimel, et ka 30% lehmvasikatest, kes meie karjades sünnivad, jõuaksid meie põhikarja või tõuveiste müügipakkumistesse, mitte et nad lihtsalt kahe esimese eluaasta jooksul kuhugi n-ö kaovad ja ei saa kunagi piimaandjaks. Samuti saame parandada oma karjades loomade pidamist ja sellest tingitult vähendada ootamatut põhikarjast väljalangemist. See omakorda nõuab rohkem lehmnoorkarja karja taastootmiseks. Loomatervise olukorras oleme seni suutnud erinevatest kaubandust piiravatest nakkus- ja nn kommertshaigustest end säästa, kuid tõsist arutelu vajame veiste nakkusliku rinotrahheiidi tõrjumisel ning veiste viirusdiarröa osas. Neist esimest on mitmed riigid asunud väga tõsiselt tõrjuma nii vaktsineerimise kui seropositiivsete loomade karjast väljaviimise teel. Üha rohkem riike liigub selles suunas, et saada eelmainitud haiguste osas haigusvaba staatus, mis võimaldab nii kulude kokkuhoidmist tulevikus kui stabiilse turu olemasolu.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu poolt suur tänu farmeritele, kes on tõuveiste müümisele panustanud ning Eestit seeläbi tuntumaks muutnud!


Viimati uuendatud 06.09.2017

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. R. Kreutzwaldi 48A, Tartu 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number