BAK 4

Farmis on sageli keeruline kindlaks teha, mis põhjustab bakterite arvu suurenemist piimas. Kuna sõltuvalt probleemist satuvad piima erinevad bakterid, on neid identifitseerides võimalik kindlaks teha, kas bakterite arvu suurenemine on põhjustatud halvast laudahügieenist, söödast, karja tervisest või vigadest piima jahutamisel.

EPJ pakub piimatootjatele teenust BAK 4, kus piima analüüsides saab hinnata, millised bakterid farmi piima kvaliteeti mõjutavad.

BAK 4 abil saab määrata järgmisi baktereid:

- Streptococcus spp

- Pseudomonas

- Enterobacteriacea/Enterococcus

- Bacillus/Clostridium

BAK 4 teenus põhineb PCR-tehnoloogial, mis on väga täpne ning usaldusväärne. Tegemist on kvantitatiivse analüüsiga, mis bakterite külvamist ei vaja ning mida võib teha ükskõik millises piimatootmisprotsessi etapis farmist kuni meiereini. Bakterite määramiseks kasutab EPJ Taani firma DNA Diagnostic A/S analüüsikomplekte.

Kasutatav analüüsimeetod võimaldab kindlaks teha, kas leitud baktereid esineb piimas vähesel määral või palju. Selleks näidatakse proovide vastustel ära Ct-väärtus. Madalam Ct-väärtus tähendab rohkem bakterite geneetilist materjali proovis.:

Ct > 32 – vähene sisaldus (+)

Ct 28-32 – keskmine sisaldus (++)

Ct < 28 – tugev esinemine (+++)

BAK 4 analüüsi hinna leiate hinnakirjast.

Proovide saatmine EPJ laborisse

Tankipiima proove BAK 4 analüüsi tegemiseks on võimalik EPJ-i saata jõudluskontrolli piimaproovikastis, eraldi saata kullerteenusega või tuua ise EPJ laborisse. BAK 4 analüüse tehakse üks kord nädalas, reeglina reedeti. Nädala jooksul laborisse saabunud piimaproovid kogutakse kokku ja säilitatakse ning analüüsitakse reedel (analüüsimisele lähevad proovid, mis on laboris hiljemalt analüüsimispäeva hommikul kell 10.00).

BAK 4 analüüsiks võetakse piimaproov säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse (jõudluskontrolli proovipudel või muu proovikatsuti). Piimaproovi tuleb 25–30 minutit pärast proovivõtmist loksutada, et konservaine tablett täielikult lahustuks. Saadetav piimaproovipudel ning proovipudeli kaas märgistatakse ribakoodiga, sama numbriga ribakood kleebitakse saatelehele. Ribakoodid ning saatelehe saab EPJ-st (sh jõudluskontrolli spetsialistidelt). Ribakoodide lehel on ühes reas kolm sama numbriga ribakoodi – üks saatelehele, teine proovipudeli küljele (pudeli keskosast veidi ülespoole) ning kolmas proovipudeli kaanele.

Kui piimaproovist soovitakse vaid BAK 4 analüüsi, kriipsutatakse pudeli kaanel olev ribakood läbi (soovitavalt värvilise markeriga) ning proovid asetatakse kastis jõudluskontrolli piimaproovide lõppu. Kui ribakood on läbi kriipsutamata, tehakse piimaproovist ka tavapärased jõudluskontrolli analüüsid (sellisel puhul tasub loomapidaja nii jõudluskontrolli- kui ka BAK 4 piimaproovi eest). Kui proovist soovitakse lisaks ka Mastiit 16 teenust, siis tehakse vastav märge saatelehele.

Piimaproovi saatelehele kirjutatakse loomapidaja nimi ja jõudluskontrolli kood ning märgitakse iga proovi andmed. Proovipudeli lahtrisse kleebitakse proovipudelile vastav ribakood. Saatelehele märgitakse piimatanki number, millest piimaproov on võetud.

Analüüsitulemused

Analüüsitulemusi näeb loomapidaja Vissukeses. Samuti saadab EPJ vastused e-postiga või postiga. BAK 4 vastustelehel on kirjas piimatanki number, piimaproovi number, proovist leitud bakterid ja Ct-väärtus.

Analüüsitulemused säilitatakse EPJ andmebaasis.

Mida teha kui BAK 4 testi tulemuste põhjal on teie karjas:

Pseudomonas ‒ kontrollige, kas piimatankide jahutus- ja pesusüsteemid töötavad korrektselt.

Streptococcus spp. ‒ kontrollige, kas tankipiimas leidub Streptococcus uberist või Streptococcus agalactiaet.

Streptococcus agalactiae ‒ eraldage või praakige kõik positiivsed lehmad. Kontrollige 10-20 kõrge SRA-ga lehma bakteri leviku hindamiseks. Praakige kõik lehmad, kelle nisadel või udaraveeranditel on kliinilisi muutusi. Penitsilliini kasutades on üksiklooma tervistumise tõenäosus pärast esimest ravikorda ~80%. Pärast teist ravikorda on tervistumise tõenäosus väga väike, seepärast praakige, kui loom on pärast esimest ravikorda ikkagi positiivne. Jätkake positiivsete loomade eraldamist ka pärast seda, kui neid on ravitud ja seejärel tunnistatud negatiivseteks.

Streptococcus uberis ‒ keskenduge kliiniliste juhtude varajasele ravile penitsilliiniga.

Allapanu kvaliteet on väga oluline, lisage aseme tagumisele meetrile värsket allapanu vähemalt kaks korda päevas ja eemaldage asemelt sõnnik vähemalt neli korda päevas. Asustustihedus, eriti sügavallapanul äsjapoeginutel, ei tohi ületada soovituslikke piirnorme.

Enterobacteriacea/Enterococcus ‒ kontrollige allapanu kvaliteeti ja lüpsihügieeni. Allapanu kvaliteet on väga oluline, lisage aseme tagumisele meetrile värsket allapanu vähemalt kaks korda päevas ja eemaldage asemelt sõnnik vähemalt neli korda päevas. Nisade lüpsieelseks ettevalmistamiseks/puhastamiseks kasutage vahtu, oluline on, et enne lüpsiseadme allapanekut oleks nisa võimalikult puhas. Kontrollige, kas tankipiimas leidub klebsiellat, E. coli't või enterokokke.

Bacillus/Clostridium ‒ kontrollige silo kvaliteeti. Võimalusel vahetage silo. Allapanu kvaliteet on väga oluline, lisage aseme tagumisele meetrile värsket allapanu vähemalt kaks korda päevas ja eemaldage asemelt sõnnik vähemalt neli korda päevas.

Nisade lüpsieelseks ettevalmistamiseks/puhastamiseks kasutage vahtu, oluline on, et enne lüpsiseadme allapanekut oleks nisa võimalikult puhas.


Viimati uuendatud 19.10.2018

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number