Söötmise nõuanne lähtudes piima valgu- ja karbamiidisisaldusest

Trükis “Söötmise nõuanne lähtudes piima valgu- ja karbamiidisisaldusest” võimaldab jõudluskontrolli andmete põhjal analüüsida piimalehmade söötmise olukorda.

Analüüsis on lehmad grupeeritud vastavalt toodangule ning igale päevatoodangugrupile on välja toodud piima valgu- ja karbamiidisisaldus. Tuginedes tabelile 1 on igale grupile lisatud vastav söötmisalane nõuanne. Lisaks on graafiliselt näidatud piima karbamiidi- ja valgusisaldus sõltuvalt toodangust.

Vaata näidis

“Söötmise nõuanne lähtudes piima valgu- ja karbamiidisisaldusest” on lisateenustega Vissukese kasutajale tasuta. Lisateenusteta Vissukese kasutajatele ja Vissukese mittekasutajatele on “trükis tasuline (vt hinnakiri) ja selle tellimiseks tuleb loomapidajal Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i saata avaldus. Aruanne saadetakse piimatootjale koos teiste trükistega.

Söötmise nõuanne, mis võtab aluseks piima valgu- ja karbamiidisisalduse lähtub:
1) vatsas lõhustunud söödaproteiini kasutamise efektiivsusest vatsa mikroorganismide poolt,
2) vatsa mikroorganismide poolt sünteesitud mikroobse proteiini hulgast.
Seega tuleb meeles pidada, et eelkõige piima karbamiidisisaldus, aga ka piima valgusisaldus peegeldavad vatsas toimuvaid mikrobiaalseid protsesse.

Tundes vatsas toimuvaid protsesse ning arvestades lehmade piima valgu- ja karbamiidisisaldust, saame söötmise nõuande esitada tabeli kujul nii nagu see on toodud tabelis 1. Tuleb rõhutada, et nõuanne on seda täpsem, mida suurem on lehmade arv vaadeldavas grupis.

Kuidas toimida kasutades nõuannet?

Tabel 1. Söötmise nõuanne lähtudes piima valgu- ja karbamiidisisaldusest (Olav Kärt, 2001)

Piima valgu-
sisaldus
>3,5 Vatsas lõhustuva proteiini vähesus ning süsivesikute liig Vatsas lõhustuvate süsivesikute liig Vatsas lõhustuva proteiini ning süsivesikute liig
3,1...3,5 Vatsas lõhustuva proteiini vähesus Vatsas lõhustuv proteiin ning süsivesikud on tasakaalus Vatsas lõhustuva proteiini liig
<3,1 Vatsas lõhustuva proteiini ning süsivesikute vähesus Vatsas lõhustuvate süsivesikute vähesus Vatsas lõhustuva proteiini liig ning süsivesikute vähesus
  <150 150...270 >270
Piima karbamiidisisaldus, mg/l

Nõuanne 1:

Vatsas lõhustuva proteiini vähesus ning süsivesikute liig.
Sellist olukorda esineb meie karjades harva. Esineb sagedamini heinatüübilise ratsiooni korral (ka kuiv silo), kus lehmadele söödetakse palju kergestiseeduvate süsivesikute rikkaid söötasid (teraviljad, kartul, söödapeet jne). Proteiinsöötasid ei söödeta või söödetakse väga vähe. Proteiinsöötade lisamise korral ratsiooni peaks piimatoodang suurenema.

Nõuanne 2:
Vatsas lõhustuvate süsivesikute liig.
Ka siin võib tegemist olla teraviljade, kartuli või söödapeedi tugeva söötmisega. Kuna piima karbamiidisisaldus on normide piires, võiks piimatoodangu suurendamise eesmärgil püüda osa nimetatud kergestiseeduvatest süsivesikutest ratsioonis asendada vatsast mööduva tärklisega, näiteks maisijahuga.

Nõuanne 3:
Vatsas lõhustuva proteiini ning süsivesikute liig.
Selline olukord võib esineda kõige sagedamini madalatoodanguliste (kuni 20 kg piima päevas) ning laktatsiooni lõpul olevate lehmade söötmisel. Lehmadele söödetakse tõenäoliselt tarbenormidest enam nii proteiini (eelkõige vatsas lõhustuvat) kui energiat, mis ei väljendu piimatoodangus.

Nõuanne 4:
Vatsas lõhustuva proteiini vähesus.
Ka see olukord võiks olla iseloomulik heinatüübilistele söödaratsioonidele, kus lehmadele söödetakse lisaks heinale (või kuivale ja proteiinivaesele silole) optimaalses koguses kergestiseeduvate süsivesikute rikkaid söötasid. Ka sellisel juhul ei saaks meil tegemist olla suurte piimatoodangutega, sest vatsas ei jätku ammoniaaki mikroobse proteiini sünteesiks. Proteiinsöötade lisamise korral ratsiooni peaks piimatoodang suurenema.

Nõuanne 5:
Vatsas lõhustuv proteiin ning süsivesikud on tasakaalus.
Vatsaseede seisukohalt olete söötnud lehmi õigesti.

Nõuanne 6:
Vatsas lõhustuva proteiini liig.
Kõige sagedamini viitab see asjaolule, et lehmadele söödetakse suurtes kogustes madala kuivainesisaldusega silo. Vatsas tekib palju ammoniaaki, mida mikroorganismid ei suuda ära kasutada. Ratsioonis tuleks osa antud silost asendada kas suurema kuivainesisaldusega siloga, heinaga või isegi põhuga. Vatsas lõhustuvate süsivesikute lisamine söödaratsiooni alandab samuti piima karbamiidisisaldust.

Nõuanne 7:
Vatsas lõhustuva proteiini ning süsivesikute vähesus.
Sellist olukorda esineb harva. See viitab lehmade tagasihoidlikule söötmisele, kus energia- ja proteiinitarve pole kaetud. Lehmade toodang on reeglina madal ning majanduslikult tasuvast tootmisest rääkida ei saa.

Nõuanne 8:
Vatsas lõhustuvate süsivesikute vähesus.
Olukord viitab sellele, et lehmade veres pole piimavalgu sünteesiks piisavalt aminohappeid. Madalamate toodangute korral (20…25 kg päevas) piisab piima valgusisalduse suurendamiseks vatsas lõhustuvate süsivesikute koguse suurendamisest söödaratsioonis. Suuremate toodangute puhul tuleks nähtavasti suurendada ka vatsast mööduva proteiini osa.

Nõuanne 9:
Vatsas lõhustuva proteiini liig ning süsivesikute vähesus.
Üks tüüpilisemaid situatsioone heas lüpsihoos olevate lehmade söötmisel siis kui kasutatakse silorikkaid ratsioone ja jõusööda osatähtsus ratsioonis on väike (kuni 40%). Sageli on silo kõrge proteiinisisaldusega, kuid madala kuivainesisaldusega. Esmalt võiks suurendada jõusööda osatähtsust ratsioonis ja kui see ei aita, asendada osa silost kas kuivema silo, heina või põhuga.


Viimati uuendatud 09.01.2015

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
EPJ Facebookis
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number