Tiinuse test piimast

Tiinuse täpne ja õigeaegne diagnoosimine on piimakarja efektiivse majandamise lahutamatu osa ning head sigivusnäitajad on tulusa piimatootmise eelduseks. Optimaalne uuslüpsiperiood, vähem sigivusprobleemide tõttu praagitud loomi, rohkem karja täienduseks sobivaid vasikaid lehma kohta, laktatsiooni- ja kinnisperioodide pikkuste väiksem varieeruvus ja usaldusväärsemad tulemused – need on argumendid, mis peaksid korda minema igale piimaveisekasvatajale.

Lisaks tiinuse diagnoosimise traditsioonilistele meetoditele (rektaalne uuring, ultraheli, tiinuse määramine verest) on nüüdsest ka Eestis võimalik lehma tiinuse kontrolliks kasutada piima.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-is kasutatav test määrab glükoproteiinide (PAG) leidumist piimas. Test on välja töötatud IDEXX Laboratories, Inc.-s ja PAG määramiseks kasutatakse Elisa-meetodit. Määratavad glükoproteiinid on tiinusspetsiifilised liitvalgud, mis koosnevad valgust ja polüsahhariidide ahelast. Tiine looma emaka- ja platsentarakkude poolt  sünteesitud glükoproteiinid jõuavad vere kaudu piimasse ja püsivad seal kogu tiinusperioodi jooksul, tõustes maksimaalsele tasemele poegimise ajaks. Pärast poegimist hakkab PAG tase langema ja jõuab miinimumini 60. poegimisjärgseks päevaks. Pärast tiinestumist algab PAG taseme uus tõus ning lehma tiinust on võimalik diagnoosida alates 28. tiinuspäevast. Siiski on oluline teada, et kuna PAG esineb piimas kuni 60 päeva pärast poegimist, võivad proovid, mis on võetud vähem kui 60 päeva pärast poegimist, anda valepositiivseid tulemusi. Seetõttu ei ole mõistlik võtta proove seemendatud loomalt, kelle viimasest poegimisest on möödas vähem kui 60 päeva.

Valepositiivse tulemuse võivad anda ka proovid, mis on võetud kuni 7 päeva pärast tiinuse katkemist, sest ka sellisel juhul on PAG tase piimas tõusnud.

PAG tase pärast poegimist   PAG tase pärast tiinestumist
Joonis 1. PAG tase pärast poegimist (IDEXX) Joonis 2. PAG tase pärast tiinestumist (IDEXX)

Teenuse “Tiinuse test piimast” eelised

  • Tiinuse varajane avastamine – lehmade tiinust saab diagnoosida alates 28. tiinuspäevast.
  • Võimaldab üle kontrollida lehmad, kes on tunnistatud tiineks, kuid kelle tiinus võib olla katkenud – uuringute tulemuste põhjal katkeb pärast 28. tiinuspäeva 24,4% tiinustest ja pärast 56. tiinuspäeva 7,2%.
Tiinuse katkemine piimalehmadel
Joonis 3. Tiinuse katkemine piimalehmadel (IDEXX)
  • Test on täpne ja võimaldab leida tiined loomad 98% tõenäosusega.
  • Keskmine kahtlaste tulemuste (PAG tase on piiripealne) osakaal kõigist proovidest on IDEXXi andmetel 4% (suurim kahtlaste tulemuste arv on 35.–75. tiinuspäevani võetud piimaproovidel). Pärast 75. tiinuspäeva väheneb see 1%ni.
  • Teenus on mugav – samast piimaproovist on võimalik teha jõudluskontrolli analüüsid, tiinuse test, Mastiit 4 ja Mastiit 16. Kõik tulemused on nähtavad internetirakenduses Vissuke.
  • Tiinuse testi tulemused jõuavad kliendini üldjuhul hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast laborisse saabumist.

Kasu loomapidajale

  • Aitab kiiresti avastada ja seemendada mittetiined lehmad, et lühendada poegimisvahemikku ja parandada tulukust.
  • Tiinuse varasel diagnoosimisel on võimalik kontrollida, kas tiinus ei ole katkenud.
  • Testi tulemusi analüüsides on võimalik hinnata embrüonaalsete surmade esinemist karjas ning leida nende põhjused (nt hallitanud sööt, kõrge stressitase).
  • Mittetiinete lehmade leidmine laktatsiooni hilises faasis avaldab olulist majanduslikku mõju:
    • liiga hilja on uuesti seemendada;
    • piimatoodang on vähenenud;
    • juba kinnijäetud mittetiine lehm ei tooda piima ja kinnislooma ravi kasutamine välistab ka kohese praakimise. Teades enne plaanitavat kinnijättu, et lehm on mittetiine, jäävad ära täiendavad sööda- ja ravikulud.
  • Võimaldab mitmekordset tiinuse kontrollimist tiinusperioodi jooksul, et võimalikult vara avastada lehmad, kelle tiinus on katkenud.
  • Tiinuse test piimast ei nõua lisategevusi, mistõttu säästab nii aega kui raha.
  • Tiinuse test piimast on stressivaba nii lehmale kui lehmapidajale.

Mida teha, et kasutada tiinuse test piimast teenust?

  • Kontroll-lüpsi järgselt märgistatakse lehmade, kelle tiinust soovitakse kontrollida, piimaproovipudelid ribakoodiga. Üks ribakood asetatakse proovipudeli kaanele ja teine, sama numbriga ribakood proovipudeli küljele.
  • Täidetakse proovide saateleht – pannakse kirja looma number ja kleebitakse ribakood (kolmas ribakood koodide lehelt) uuritava lehma proovipudeli numbriga.
  • Sama saatelehega saab saata nii Mastiit 4 ja Mastiit 16 proove kui ka tiinuse testi proove. Oluline on selgelt tähistada, millist teenust iga lehma puhul soovitakse. Ribakoodid ning saatelehe saab EPJ-st (sh jõudluskontrolli spetsialistidelt).
  • Piimaproovid saadetakse kontroll-lüpsi kastides EPJ laborisse.
  • Vajadusel võib tiinuse testiks piimaproovid tuua EPJ ka kontroll-lüpsi proovidest eraldi.

Tiinuse testi vastustes näidatakse iga looma kohta, kas loom om tiine, mittetiine või tuleb looma veel kord kontrollida. Vastuse aluseks on analüüsimisel saadud S-N väärtus. Kui S-N on väiksem kui 0,100, loetakse loom mittetiineks, vahemikus 0,100–0,249 saadud tulemuste puhul tuleb loom üle kontrollida. Kui S-N väärtus on 0,250 või suurem, loetakse loom tiineks. 

Selleks, et saada õiged tulemused, on oluline:

  • lehma ja piimaproovi täpne identifitseerimine,
  • korrektselt võetud piimaproov,
  • korrektselt registreeritud andmed (seemendused jne).

Lisaks sellele, et tiinuse test piimast on kiire ja mugav võimalus tiinete/mittetiinete lehmade leidmiseks, on see ka abivahend, mis aitab koostöös veterinaari ja/või seemendustehnikuga teha probleemseid loomi puudutavaid otsuseid.


Viimati uuendatud 06.04.2016

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
Rg-kood 12760791
F. R. Kreutzwaldi 48A, Tartu 50094, Eesti
Oleme avatud
E-R 8.00-16.30
Tel 738 7700
Faks 738 7702
epj@epj.ee

EPJ serverisse sisselogimine

Kasutaja nimi
Salasõna


mobiilID   Sisene Mobiil ID-ga
  • Isikukood (xxxxxxxxxxx)
  • Mobiiltelefoni number